Haridus mõjutab lõimumise protsessi läbivalt kõigi haridustasemete kaudu – eelkõige läbi riigikeele õppe, noorte sotsialiseerumise ning rahvuste vaheliste kontaktide soodustamise. Selleks et erinevatest rahvustest inimeste integratsiooni ühiskonnas haridussüsteemi kaudu toetada, on üheks võimaluseks luua laste segarühmad ja -klassid juba laste varajases eas. Küll aga on antud võimaluse tõhusaks toimimiseks vajalik eelnev teadmine inimeste hoiakute ning valmisoleku kohta.

2015. aasta uuringust ilmneb, et nii eestlased kui teiste rahvuste esindajad väljendavad poolehoidu eri emakeelt kõnelevate laste segarühmade ning –klasside osas, küll aga esinevad rahvusgrupiti teatud lahkarvamused nende korraldusliku poole pealt. Kui eestlaste eelistus on mõne üksiku mitte-eesti emakeelega lapse osalemine klassis või rühmas, siis teiste rahvuste soosituim variant on olukord, kus jagunemine oleks pooleks. Samuti ilmneb, et osalise eestikeelse õppe algusaja osas on mõlema rahvusgrupi puhul üksmeel – sobivaim aeg selleks on juba lasteaed.

nõusolek segarühmadega

Joonis. Nõusolek segarühmade ja -klassidega erinevate tingimuste alusel, osakaaluna rahvusgruppide lõikes vastanutest, % (Integratsiooni monitooring 2011 ja 2015).

 

Süsteemne eestikeelne õpe peaks algama juba lasteaiast ning jätkuma kogu kooliaja vältel. Samuti tuleb toetada ja arendada õpetajate valmisolekut ning võimekust erinevat emakeelt kõnelevates segarühmades ja -klassides õpetamiseks.“ – Eve Mägi

Paremate edasiõppimis- ja tööalaste võimaluste loomiseks eesti keelt mitte kõnelevatele lastele Eestis algatati 2007. aastal vene gümnaasiumides üleminek osalisele eestikeelsele aineõppele. Eestlaste hinnang antud protsessile näitab, et nende arvates parandab eestikeelsele aineõppele üleminek vene õpilaste eesti keele oskust, tõstab vene koolide lõpetajate konkurentsivõimet tööturul ning avardab vene koolide õpilaste jaoks haridus- ja edasiõppimisvõimalusi. Viimane pälvis aga teiste rahvuste esindajate puhul tunduvalt väiksema poolehoiu (3,5 vs. 2,8) ning võrreldes 2010. aastaga on teiste rahvuste esindajate hinnang antud kohal ka oluliselt langenud.

Hinnang üleminekule

Joonis. Hinnang vene õppekeelega gümnaasiumides eestikeelsele aineõppele ülemineku võimalikele mõjudele (Integratsiooni monitooring 2015). Märkus: hinnangud on antud skaalal 1-4, kus 1 tähistab vastusevarianti „üldse ei ole nõus“ ning 4 vastusevarianti „täiesti nõus”.

Antud hinnangutes nägid teiste rahvuste esindajad ülemineku positiivse küljena asjaolu, et ühine eestikeelne aineõpe soosib kontaktide tekkimist eestlaste ja venekeelse elanikkonna vahel – tulemus on võrreldes 2010. aastaga ka oluliselt kasvanud.

 

Teiste valdkondade olulisemad järeldused 2015. aasta monitooringust:

Positiivne:

  • Teistest rahvustest inimeste eesti keele oskus paraneb ja eesti keele oskuse positiivne sümboolne tähendus suureneb;
  • teisest rahvusest noorte usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu on sarnane eestikeelsete noorte omale, st. oluliselt kõrgem võrreldes venekeelse vanema põlvkonnaga;
  • Eesti riigiidentiteedi tugevust mõõtvad näitajad, mis on seotud eestivenelaste kuuluvustundega ja eestlaste kaasamisvalmidusega, on head;
  • võrreldes varasemate monitooringutega on eestlaste suhtumine kodakondsusnõuete leevendamisesse muutunud leebemaks. Valdav enamus leiab, et Eesti kodakondsuse võiksid saada kõik Eestis sündivad lapsed olenemata nende vanemate kodakondsusest, aga ka teised Eestis sündinud inimesed.

Probleemne:

  • Määratlemata kodakondsusega isikute hulk väheneb aeglaselt, kelle seas on ka Eestis sündinud noori. Lisaks oskab oma hinnangul piisavalt hästi eesti keelt 23% määratlemata kodakondsusega inimestest;
  • suurenenud on sotsiaal-majandusliku ja poliitilise ebavõrdsuse tajumine teistest rahvustest Eesti inimeste poolt, samuti tajutakse  venekeelse kooli reformi tulemusi negatiivses võtmes;
  • jätkuvalt on teistest rahvustest inimeste usaldus Eesti riigiinstitutsioonide vastu oluliselt madalam võrreldes eestlastega;
  • Ida-Virumaa lõimumisnäitajad on oluliselt nõrgemad võrreldes teiste Eesti piirkondadega.