Integratsioon ehk lõimumine on tervikliku ühiskonna tekkimine, kus erinevast rahvusest liikmed osalevad ühiskonna kõikides sfäärides täieõiguslike ning võrdsetena. Lõimumise monitooring hõlmas endas rahvussuhete ja identiteedi, tööturu, hariduse, väärtuste ja poliitiliste eelistuste, osaluse ja meediatarbimise valdkondi ning käsitles ka uusimmigrantide kohanemise probleeme.

lõimumisskeem

Joonis: Teistest rahvustest vastajate jagunemine lõimumistaseme indeksi alusel

Monitooringu üks peamisi järeldusi on, et Eestisse eri aegadel sisserännanuid ja nende järeltulijaid ei saa lõimumispoliitikas käsitleda ühtse grupina. Venekeelne elanikkond on eristunud üsna vastandlikeks rühmadeks. Kui võtta lõimumise tunnusteks eesti keele oskuse, Eesti kodakondsuse omamise, kodumaatunde ja enda samastamise Eesti rahvaga, siis võib öelda, et täielikult või tugevalt lõimunud on ligikaudu  kolmandik (32%) Eesti teistest rahvustest elanikkonnast.

„Senine lõimimispoliitika, mis oli suunatud ‘venekeelsele elanikkonnale’ või ‘määratlemata kodakondsusega isikutele’, peaks asenduma probleemikeskse, iga sihtrühma jaoks spetsiifilistele valdkondadele ja eesmärkidele fokusseeritud tegevusega.” – Marju Lauristin

Kuigi hoiakud pole nii positiivsed kui majanduskriisi eelsetel aastatel, on pilt mitmete näitajate osas siiski parem kui 2008. aastal. Näiteks on kasvanud soov Eesti kodakondsuse vastu määratlemata kodakondsusega Eesti elanike seas. Tugevnenud on ka teistest rahvustest Eesti kodanike kodumaatunne – 76 % neist peab Eestit ainsaks kodumaaks. Positiivsemaks on muutunud eestlaste hoiakud teiste rahvuste kaasamise suhtes. Ühiskonna meelsus on seega võrdlemisi soodne lõimumispoliitikaga konstruktiivsemaks edasiminekuks. Autorid leiavad, et tuleks toetada tegevusi, mis tihendavad teistest rahvustest noorte suhtlust eestlastest eakaaslastega ja osalust eestikeelses avalikus ruumis, ühistes harrastustes ja vabaühenduste tegevuses.

Kogutud andmed ja analüüs olid väga oluliseks lähtekohaks lõimumisvaldkonna arengukava “Lõimuv Eesti 2020” koostamisele.

Väljavõte ülevaatest teemade lõikes:

  • Tööturg: Vajadus on pöörata suuremat tähelepanu teistest rahvustest noorte motivatsioonile jätkata õpinguid ja leida eneseteostusvõimalusi Eestis.
  • Haridus: Kasvanud on eestikeelse kõrghariduse eelistus venekeelse elanikkonna seas.
  • Kodanikuühiskond: Kolmandikku venekeelsest elanikkonnast, kes on Eesti ühiskonnas hästi lõimunud,  aktiivne ja tugeva kodanikuidentiteediga, tuleks rohkem kaasata edasise lõimumispoliitika kavandamisse ja elluviimisesse.
  • Riigi roll hetkel: Kultuuriministeeriumi põhiülesandeks on toetada rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevust, arendada kultuuridevahelisi koostöötegevusi ning osaleda lõimumiskava juhtimise ja hindamise protsessis. Haridus- ja Teadusministeerium koordineerib eesti keele õppele üleminekut ning eesti keele õpet lasteaedades, koolides kui ka kooliväliselt ja täiskasvanutele. Sotsiaalministeerium koordineerib töötute keeleõpet ja tutvustab võrdse kohtlemise seadusest tulenevaid tegevusi. Siseministeeriumi peamiseks ülesandeks on kodakondsusega seonduvate tegevuste koordineerimine.

„Teisest rahvusest inimesed on väärt seda, et erakonnad pakuksid neile väärikaid võimalusi osalemiseks Eesti poliitikas.” – Laura Kirss