Analüüsi põhitegevustena selgitati välja ministeeriumite kaasamispraktikad ja määratleti vaatlusalusel perioodil otsuste ettevalmistamisel toiminud kaasamise tugevused ja nõrkused ning nende ilmnemise tagamaad, eeldused ja põhjused. Analüüsi tulemuste põhjal koostati poliitikasoovitused siht- ja huvirühmade kaasamise arendamiseks Eestis.

Joonis: Kaasamise arendamise vajadused kolme tasandi lõikes. kaasamine uus

Võtmesõnumid:

  • Kaasamine on oluliselt paranenud, kuid põhiprobleemid on endiselt samad. Olulisem puudujääk on liiga hilises staadiumis kaasamine, mis pärsib sisulist arutelu ja vastastikku lugupidavat partnerlust.
  • Poliitika kujundamise protsesside kohta on info sageli läbipaistmatu või raskesti leitav. Sihtrühmade ebaõnnestunud informeerimine on üks olulisemaid ületamist vajavaid barjääre.
  • Ministeeriumide juhtkonnad (nii poliitilisel kui tippametnike tasandil) ei tunneta piisavalt oma rolli ja vastutust tulemuslikku kaasamist võimaldava töökultuuri loomisel ja vastavate tööprotsesside kujundamisel.
  • Kaasamisevõimekuse uuele tasemele viimiseks ei piisa senistest soovituslikest kaasamise alustest. Kuna kaasamine on kvaliteetse poliitika kujundamise protsessi üks põhiomadusi, on vajalik kehtestada konkreetsed nõuded kaasamise läbiviimiseks.
  • Kaasamise tulemuslikkuse ja süsteemsuse suurendamiseks näha ministeeriumide kaasamiskoordinaatoritele ette tugevam roll ning selge vastutus kaasamisvõimekuse parandamise eest ministeeriumides.

„Kaasamise korraldamine on õigustatud siis, kui on valmisolek poliitika muutuseks ja kui kaasamise tulemusi soovitakse kuulda võtta. Kaasamist käsitlevad materjalid toovad üheselt esile, et oluline on kaasamise kvaliteet, mitte kvantiteet.” – Maiu Uus

Vaata ka

Kaasamine otsustetegemise protsessi
Eesti Kodanikuühiskonna Arengu Kontseptsioon
Kaasamise Hea Tava (2011)