Eesti merenduspoliitika 2012-2020 kohaselt saab merendussektor olla pikas plaanis konkurentsivõimeline ainult siis, kui seal töötavad hea väljaõppega ja motiveeritud inimesed. Käesolev uuring keskendus Eesti merendussektori merendusharidusega spetsialistide vajaduse hindamisele, eristades vajadust nende järele ametikoha ja haridustaseme alusel. Käsitleti spetsialiste, kes töötavad merendussektori sellistel tegevusaladel nagu laevaehitus ja -remont, laevandus, sadamad, mehitamine, pukseerimine, punker­damine ning agenteerimine, ekspedeerimine ja logistika. Uuringus ei vaadeldud neid merendushari­du­sega spetsialiste, kes töötavad kalanduse või mereturismi valdkonnas.

Merendus­spetsialistide hulka arvati nii merel kui ka kalda peal merenduse alal töötavad inimesed, kellel on oma ametikohal töötamiseks vajalik merenduse kutse- või kõrgharidus. Andmete puudumise tõttu ei arvestatud antud uuringu raames merendusspetsialistide hulka meremehi, kes töötavad välisriikides registreeritud ettevõtetele kuuluvatel ja mitte Eesti registrisse kantud laevadel. Seega on uuringu tulemuste tõlgendamisel oluline arvestada, et uuring peegeldab üksnes Eesti merendussektoris töötavaid merendusspetsialiste.

Uuringu tulemused näitasid, et ligi pooled merendusalase haridusega töötajatest töötavad laevanduses. Üle poole sektori töötajatest on kutseharidusega ja ligi veerand on omandanud rakendusliku kõrghariduse. Sektoris moodustavad noored tunduvalt väiksema ja vanemaealised märksa suurema osa töötajate koguarvust kui Eestis keskmiselt – ligikaudu 41% on vanemad kui 50aastased. Selline vanuseline struktuur võib lähitulevikus, kui suur osa praegustest töötajatest hakkab pensionile minema, seada sektori tõsise tööjõupuuduse ohtu.

Tööjõuvajaduse prognoosis leiti, et aastaks 2025 on sõltuvalt realiseeruvast arengustsenaariumist juurde vaja 670–978 merendusharidusega spetsialisti. Suurema osa kogunõudlusest moodustab olemasoleva tööjõu asendamise vajadus, mis erinevate stsenaariumite korral moodustab ligi 60–80% koguvajadusest.

  • Kõige suurem on lisatööjõuvajadus laevanduses ja sellega seotud tegevusaladel, kuhu on järgmise 10 aasta jooksul vaja vähemalt 299–495 merendusspetsialisti.
  • Laevaehituse ja -remondi valdkond vajab uusi merendusspetsialiste peaaegu poole vähem kui laevandussektor, sõltuvalt stsenaariumist 179–237 inimest.
  • Sadamates ja neid teenindavatel tegevusaladel on tööjõuvajadus kõige väiksem – 147–198 töötajat.

Tööandjate hinnangul ollakse olemasoleva tööjõuga üldiselt rahul. Hetkel on kõige enam tööjõuturul puudus inseneridest (nt laevaehitus- ja remondiinsenerid) ja mehaanikutest (nt laeva vanem-mehhaanikud, teised mehaanikud, elektromehaanikud). Tulevikus suureneb vajadus laevaautomaatika-, elektroonika-, raadioseadmete ja IKT-valdkonda tundvate töötajate järele. Tööandjate hinnangutele tuginedes võib tõdeda, et senisest enam on vaja merendushariduse andmisel pöörata tähelepanu praktika­korralduse tõhustamisele ja mitmekesistamisele ning üldisi kompetentse arendavate õpiviiside lisamisele õppekavadesse.

Kogu merendussektori arengut mõjutavad lähiaastatel kõige rohkem kaks tegurit: 1) muutused maailmamajanduse konjunktuuris ning 2) riiklikus merenduspoliitikas elluviidavad otsused ja tegevused Eesti laevanduse rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks. Eesti merendussektori rahvusvahelise konkurentsivõime parandamine tekitaks merendus­spetsialistidele juurde uusi töökohti.