Soolise võrdõiguslikkuse edendamine on olnud Eestis juba üsna pikaaegne protsess, ent alles pärast taasiseseisvumist nähakse seda kaasaegsemas tähenduses. Samas peetakse seda endiselt eelkõige naiste õigustega seotud teemaks. Käesoleva uurimuse keskmes on aga just meeste roll soolises võrdõiguslikkuses, täpsemalt praegune olukord, taust, poliitikad ja avalik arvamus. Sealjuures käsitletakse kolme konkreetsemalt valdkonda: mehed ja tööelu, mehed ja pereelu koos majapidamise ning lastega seonduvaga ja meeste roll soolise võrdõiguslikku poliitikas. Lisaks puudutatakse selliseid teemasid nagu tervis ja eluiga, vägivald, militaarteenistus ja homofoobia.
Perekondlike ja majapidamiskohustustega tegelemine vanuse ja soo lõikes (minutid päevas)
Eestis vastutavad endiselt suurema osa majapidamistööde eest naised, kes veedavad meestest märgatavalt rohkem aega erinevaid koduseid töid tehes. Uuringute järgi tegelevad mehed koduste töödega peaaegu kaks korda vähem kui naised. Mingil määral on see seotud asjaoluga, et naisi peetakse lihtsalt pädevamaks majapidamistöödega tegelemisel. Kuigi sellega nõustub umbes kolmandik Eesti elanikest, siis tegelikult usuvad peaaegu pooled neist, et mehed saaksid sama hästi hakkama. Mis puudutab väikelaste eest hoolitsemist, siis seda peetakse samuti pigem naiste ülesandeks, kuigi täpsemad andmeid selle kohta ei ole.
“Eesti tööturul valitseb võrreldes ülejäänud Euroopa tugev sooline segregatsioon ja pole ka märke sellest, et diferentseerumine ametialadel väheneks.” – Marre Karu
Erinevused algavad juba hariduse omandamise hetkel, kuna nii kõrg- kui ka kutsekoolides domineerib paljudel erialadel selgelt üks sugupool. Selle tulemusena eristatakse meeste ja naise ameteid ning näiteks peetakse mehi sobivamateks juhtideks. See võib olla ka põhjuseks, miks naiste töötasu on keskmiselt madalam, hoolimata sellest, et nende haridustase on üldiselt kõrgem. Teisalt on jälle leitud, et Eestis töötavad mehed rohkem ja ka kiiremini, mis on mõneti seotud nende paindlikuma tööajaga.
Ka mitmetes teistes valdkondades on meeste postisoon erinev. Nii on poliitika Eestis suuresti meeste tegevusala, kuna valdav osa Riigikogu liikmetest on mehed. Suur osa inimestest usub, et mehed on paremad poliitilised juhid, kuigi nende osakaal on langustrendis. Märkimisväärsed erinevused on ka tervishoius, millele viitab meeste märkimisväärselt madalam keskmine eluiga Eestis. Selle põhjus peitub meeste kõrgemas riskikäitumises ja sellest tulenevates varastes surmades. Sealjuures on mehed ka vähemalt avalikult sagedamini vägivalla ohvrid. Mainimisväärne roll on meestel ka kaitsejõududes, kuna iga selleks kõlblik mees on kohustatud läbima ajateenistuste, samas kui naistele on see vabatahtlik.
Vaata ka
Soolisest võrdõiguslikkusest Sotsiaalministeeriumi kodulehel