Laste ja noorte õigusrikkumised on ühiskondlik murekoht kõigis lääneriikides, sealhulgas Eestis. Kui eelmistel sajanditel on peamine seadusrikkujate mõjutamise viis olnud karistus, siis kaasaegne tõenduspõhine käsitlus toetub arusaamale, et karistuse mõju käitumisprobleemide vähendamisele on väga väike.

Märksa paremaid tulemusi on võimalik saavutada sekkumistega, mis on pere- ja kogukonnakesksed ning keskenduvad käitumisprobleemide riskitegurite vähendamisele ja kaitsetegurite tugevdamisele. Seetõttu on viimasel paaril aastakümnel maailmas aina enam hakatud välja arendama ja ellu viima selliseid sekkumisprogramme, milles on keskne roll nii perekonnal kui ka asjatundlikel, empaatilistel ja professionaalsetel spetsialistidel, kes saavad noortele endile ja nende lähedastele vajalikku abi pakkuda. Üks sellistest programmidest on mitmedimensiooniline pereteraapia ehk MDFT (ingl k Multi-Dimensional Family Therapy), mille rakendamist alustati Eestis 2015. aastal.

MDFT pereteraapia on suunatud 11-19-aastastele noorukitele, kellel esineb õigusrikkumisi, sõltuvusainete tarvitamist ja sellega seonduvaid käitumuslike ja emotsionaalsete probleeme. MDFT terapeut töötab samaaegselt nelja üksteisest sõltuva osapoolega: noor, vanem, perekond ja koostööpartnerid väljaspool perekonda. Teraapia protsess on intensiivne iganädalane koostöö terapeudi, lapse ja vanema vahel, mis kestab 5-6 kuud ja mille käigus tehakse tööd nii lapse kui vanemaga ja ka omavaheliste suhetega perekonnas.

Uuringu eesmärgiks oli analüüsida Eesti MDFT programmi elluviimise mõjusid programmis osalenud peredele ja hinnata, kuivõrd kulutõhus on mitmedimensioonilise pereteraapia programmi rakendamine Eestis. Analüüsi läbiviimisel kombineeriti erinevaid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid meetodeid: a) programmis osalenud perede narratiivne juhtumianalüüs, mis annab süvendatud vaate programmis osalemise kogemusest; b) programmis osalenud noorte riskitasemete eel- ja järelhindamine (YLS/CMI küsimustiku abil) ja hindamistulemuste statistiline andmeanalüüs; c) programmi Eestis rakendamise kulutõhususe analüüs.


Uuringu peamised tulemused

  1. MDFT programm on üles ehitatud pere ja terapeudi vahelisele usalduslikule, toetavale ja hinnanguvabale suhtele. Sellest tulenevalt on valdava enamuse perede jaoks MDFT programmis osalemine positiivne kogemus. Paljude noorte ja lapsevanemate jaoks on MDFT ka esmakordne meeldiv ja lootustandev kogemus abistavate spetsialistidega.
  2. MDFT programmi väheedukate juhtumite ebaedu põhjused saab jaotada kaheks: 1) pere vähene valmisolek olukorra lahendamisele pühenduda ja 2) mitmed äärmuslikud olud ühes perekonnas (juurdunud vägivallamustrid, tõsised psüühikahäired, teravad sotsiaalse toimetuleku probleemid jms).
  3. Valdava enamuse MDFT programmi suunatud noorte eludes saavutatakse positiivseid muutusi – poole aasta jooksul vähenesid käitumisprobleeme soodustavad riskid kõigil analüüsi kaasatud noortel enam kui poole võrra.
  4. MDFT programm saavutas kõige märkimisväärsemat paranemist koolielu, peresuhete, emotsioonide juhtimise ja vaba ajaga seotud riskides.
  5. MDFT programmi kulu ühe noore kohta on Eestis ligikaudu 4300 eurot, mis on 3-7 korda soodsam kui noore suunamine erikooli või vanglasse.
  6. Eeldusel, et MDFT programmis osalenud noorte seas vähenevad õigusrikkumised 30% ja koolitee jätkamise näitajad paranevad 45%, siis iga MDFT programmi investeeritud 1 euro säästab riigile ligikaudu 5,3 eurot.