Euroopa integreeritud sotsiaalkaitsestatistika süsteem (ESSPROS) võimaldab riikide sotsiaalkaitse kulutusi võrrelda. Selle puuduseks aga on asjaolu, et statistikas sisalduvad vaid maksude-eelsed sotsiaalkaitsekulutused, arvestamata seda, et mõningates riikides makstakse mõningate toetuste pealt veel otseseid makse toetuse saaja poolt. Sellega mitte arvestamine võib viia eksitavate võrdlustulemusteni.
Selle projekti eesmärk ongi katsetada erinevaid võimalusi, kuidas arvutada maksude-järgseid sotsiaalkaitsekulutusi Eestis. Maksude-järgsed sotsiaalkaitsekulutused on kogukulu toetuste-hüvitiste maksmiseks, millelt on maha arvestatud toetuse saaja poolt makstavad maksud ja juurde arvestatud maksusoodustused.
Eestis on mõningad hüvitised, mis on maksustatud tulumaksuga, näiteks pension, ravikindlustushüvitised, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis. Universaalsed toetused, nt peretoetused, maksustamisele ei kuulu. Mõningad toetused-hüvitised on maksustatud ka sotsiaalmaksuga, kuid sotsiaalmaksu ei tasu toetuse-hüvitise saaja, vaid riik või hüvitise maksja.
Hüvitiste maksustamise skeem 2015
Uuringus analüüsitakse erinevaid meetodeid, kuidas maksudejärgseid sotsiaalkaitsekulutusi Eestis arvutada:
- agregeeritud lähenemine – kasutatakse hüvitist maksnud asutuse andmeid hüvitise suuruse ja kinnipeetud maksude kohta
- individuaalsete mikroandmete kasutamine pensionite puhul – pensioniregistrist saadud mikroandmete ja maksureeglite simuleerimine
- leibkonnapõhiste mikroandmete kasutamine – mikrosimulatsioonimudeli ALAN kasutamine, mis toetub leibkonna eelarve uuringu andmetele.
Analüüsi tulemuste põhjal saab öelda, et agregeeritud lähenemine suure tõenäosusega ülehindab reaalset maksukoormust, eriti nende hüvitiste puhul, millelt ei arvestata maksuvaba miinimumi. Siiski, võrreldes teiste meetoditega, on see praegusel hetkel parim lahendus. Mikrosimulatsioonimudel võimaldab arvesse võtta väga erinevaid maksureegleid ja olukordi, kuid praegu on selle puuduseks liiga väike valimimaht, mis vähendab tulemuste täpsust. Ilmselt saab tulevikus kasutada EUROMODi mikrosimulatsioonimudelit, mis tulevikus peaks hakkama põhinema Eesti Sotsiaaluuringu andmetel, võimaldades suuremat valimit ja täpsemaid andmeid. Kõige lootustandvam meetod oleks Maksu- ja Tolliameti ning Töötukassa, Haigekassa ja Sotsiaalkindlustusameti andmete indiviiditasandil kombineerimine. Hetkel aga ei ole Statistikaametil ega teistel asutusel ligipääsu sellistele kombineeritud andmetele.