Rahvastiku hea tervis ei ole üksnes majanduskasvu loomulik kõrvalprodukt, rahvastiku tervis mõjutab omakorda ka majanduslikku arengut. Sellel tõsiasjal on oluline järeldus poliitikakujundamise jaoks – riigi majanduse arengu edendamisest huvitatud poliitikud peaksid tõsiselt kaaluma terviseinvesteeringuid.

Leidsime, et haigestumisel on väga oluline ja tugev negatiivne mõju erinevatele tööturunäitajatele (nii tööjõupakkumisele kui produktiivsusele) indiviidi tasemel.

Samuti illustreerisime kui palju Eesti elanikkonna tervise parandamine võiks kaasa aidata majandusliku jõukuse kasvule.

Noppeid analüüsi tulemustest.

• Kehv tervis suurendab inimese tõenäosust varem pensionile jääda 6 protsendi võrra.
• Mehed, kelle terviseseisund on halb, ei osale 40 protsendi (ja naised 30 protsendi) võrra suurema tõenäosusega tööhõives võrreldes hea terviseseisundiga inimestega.
• Halb terviseseisund vähendab nädalas töötunde meestel rohkem kui 12 tunni ja naistel 8 tunni võrra.
• Samuti vähendab kehv tervis ka kuusissetulekuid – meeste puhul peaaegu 30% ja naiste puhul umbes 20% keskmisest palgast.
• Juhul kui Eestis suudetaks vähendada suremusmäära 1,5% võrra aastas ning seda 25 aasta jooksul, siis 25. aasta lõpuks oleks SKP 14% rohkem ühe inimese kohta, võrreldes muutumatu suremusmääraga stsenaariumiga.

Eesti tervisesüsteemi tugevuseks on selge visioon tervisesektorist, siiski on süsteemis ka teatud nõrgad kohad. Kuigi olemas on erinevad terviseteenused, võib üksikisik süsteemis „kaotsi minna” ning järjepidevus ravis, samuti ennetuslike ja edenduslike teenuste süsteemis, pole hästi arenenud. Lisaks on seotus sotsiaalsektoriga nõrk.

Soovitusi tulnevalt analüüsi tulemustest.

• Tugevdada tervisesektori juhtimist.
• Tervisesektor peab hakkama kaasama ja suunama teisi sektoreid (majandus, keskkond, haridus jne).
• Tervisesektor vajab täiendavat finantseerimist ning raha tuleb investeerida kuluefektiivselt.