Liigesepõletike haigus- ja majanduslik koormus Eestis

Praxis analüüsis liigesepõletikega seotud haigus- ja majanduslikku koormust Eesti ühiskonnale. Analüüsi järelduste põhjal esitati poliitikakujundajatele soovitusi olukorra edendamiseks.

„Surma põhjuse registri andmete kohaselt on Eestis viimase kümne aasta vältel registreeritud autoimmuunsete liigesepõletikega seotult keskmiselt 2 surma 100 000 elaniku kohta kalendriaastas.“ – Riina Sikkut

Autoimmuunset liigesepõletikku pole võimalik ennetuse kaudu vähendada. Liigesepõletike ebatõhus ravi võib muuta valu ja väsimuse inimese igapäevaelu lahutamatuks osaks, mis kahandab oluliselt haigestunu töövõimet ja sotsiaalset aktiivsust. Hindamaks haigusega seotud majanduslikku koormust Eesti ühiskonnale viis Praxis läbi haiguskulu analüüsi. Autoimmuunsete liigesepõletike hind Eesti ühiskonnale oli 2010. aastal 27,2 miljonit eurot, sellest ligi pool otseste ja pool kaudsete kuludena. Üle 2/3 kogukuludest on seotud töövõimetusega: riik kulutas liigesepõletikega inimeste rahalistele töövõimetushüvitistele kalendriaasta jooksul 4,9 miljonit eurot, kahanenud töövõime ja tööpanuse tõttu jäi haigestunutel arvestuslikult saamata sissetulekuid kokku 6,3 miljoni euro väärtuses, teenimata jäänud töötasude tõttu jäi riigil saamata 7,3 miljoni euro eest makse. Töö autorite hinnangul viitavad tuvastatud kulukohad, et liigesepõletikega seotud sekkumised ei ole optimaalsed.

Praxise soovitused:

· Eesti Reumatoloogia Seltsi, Haigekassa ja Eesti Perearstide Seltsi koostöös tuleks töötada välja perearstidele konkreetsed juhised selle kohta, kuidas tagada liigesepõletike õigeaegne avastamine;

· Esmadiagnoosi vajavad patsiendid peavad pääsema ka väljaspool Tallinna ja Tartut eriarsti vastuvõtule eelisjärjekorras;

· Tuleks välja töötada jätkusuutlik lahendus, mis tagaks autoimmuunsete liigesepõletike korral bioloogilise ravi alustamise kriteeriumide järjepideva kohandamise kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud kaasaegsete kliinilise praktika põhimõtetega;

· Tuleks kaaluda liigesepõletike ravi seire lülitamist perearsti kvaliteedisüsteemi;

· Peaks välja töötama taastusravi rahastamise põhimõtted, mis lähtuvad krooniliste haiguste integreeritud ravi eesmärgist ning võimaldavad raviasutustele hüvitada taastusraviteenuse osutamist konkreetsete diagnoosirühmade alusel;

· Kroonilistele haigetele tuleks senisest paremat ligipääsu võimaldada madala omaosalusega baasravimitele ja abivahendile vahetult haiguse diagnoosimise järe;

· Sotsiaalministeerium peaks töötama välja reformikava tasakaalustatud töövõimetusesüsteemi loomiseks;

· Peaks looma patsiendihariduse regulaarse ja sihtotstarbelise rahastamise mehhanismi, et toetada nii uute patsientide süsteemset harimist kui ka pikaajaliste patsientide toimetulekut ja iseseisvust tõstvaid programme.