Igal aastal osalevad sajad tuhanded Euroopa Liidu lapsed kohtumenetlustes, olgu siis osalisena lahutusprotsessides ja hooldusvaidlustes, ohvri või tunnistajana vägivallategudes või vargustes. Õigusmõistmisesse kaasatud laste parimate huvide kaitse vajab erilist tähelepanu, laste õiguste teadvustamist ning oskust lapsi erinevatesse protsessidesse kaasata.

Et tagada laste õiguste kaitse neis protsessides, on Euroopa Nõukogu koostanud suunised lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta lastega töötavatele spetsialistidele. Juhised lähtuvad lapse õigustest ning instrueerivad spetsialiste, kuidas erinevates etappides lapsi informeerida, kaitsta ja neid jõukohaselt kaasata, võttes arvesse iga lapse küpsust, arusaamisvõimet ja juhtumi asjaolusid. Uuringu eesmärk oli tuvastada, kui lapsesõbralik on õigusemõistmine EL riikides, sealhulgas ka Eestis, nii õigusaktide osas kui ka praktikas, ja mida tuleks muuta, et tagada lapse parimad huvid selles protsessis.

Spetsialistide hinnangul on laste osalemine õigusmõistmises ja õigus olla ära kuulatud väga oluline. Kriminaalprotsessides on lapsed sageli olulisteks infoallikateks ning õiglaseks õigusmõistmiseks on tarvis, et lapsed saaksid olla täiskasvanutega võrdväärsed tunnistajad. Tuleb luua sellised tingimused, kus lapsed saaksid anda kvaliteetseid ütluseid ja infot. Õigusmõistmises osalemine on laste jaoks sageli traumeeriv. Lapsesõbralikemaks peeti kohtueelseid menetlusi ning tsiviiljuhtumeid, kus lapsi kuulatakse ära neutraalsemates kohtades. Kohtumenetlusi ja kohturuume Eestis lapsesõbralikeks ei peeta.

Kohtujärgset lapse toetamist ja nõustamist toimub Eestis harva. Kohtujärgsed menetlused, näiteks laste nõustamine ja toetamine kohtuprotsessi järgselt, olid uuringu tulemuste järgi probleemiks – regulaarseid kohtujärgseid laste nõustamisi mainiti intervjuudes harva, hoolimata sellest, et enamik intervjueeritavaid pidas ülekuulamist lapsele stressirikkaks ja isegi negatiivseks kogemuseks.

Lastega töötavad spetsialistid vajavad täpsemaid juhiseid ja regulatsioone. Väljakujunenud praktikad ja nende kvaliteet erinevad regiooniti ja olenevad spetsialistide oskustest ja isiksustest. Vähemalt kaks kolmandikku spetsialistidest juhtis tähelepanu sellele, Eestis ei ole piisavalt konkreetseid laste ülekuulamise protseduure ja reegleid paika pandud. Samuti tunnevad spetsialistid vajadust spetsiaalsete temaatiliste või interdistsiplinaarsete koolituste järgi, mis õpetaks arvesse võtma lapse vanust ja tema arengut, aga ka juriidilisi aspekte.

Vaata ka

Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunised lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta

Video: lapse õigus olla ära kuulatud