Lapse õigused on lahutamatu osa lapse heaolust. Rahvusvaheliselt tunnustatud nägemus laste õigustest on sätestatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mille eesmärk on garanteerida igale lapsele võimalus igakülgseks arenguks ja heaoluks.  Vanemluse toetamine on Euroopa Liidu liikmesriikides pälvinud üha kasvavat tähelepanu. Euroopa Komisjoni soovituste kohaselt peab riik tagama tingimused, kus vanemlus on hinnatud ja toetatud, et lapsed kasvaksid positiivses pereõhkkonnas, lapsevanemad julgeksid laste kasvatamisega seotud raskuste korral abi otsida ning laste distsiplineerimisel taunitaks kehalist karistamist ja kasutataks alternatiivseid meetodeid.

Seda, millised on Eesti täiskasvanute ja laste teadmised, hoiakud ja kogemused seoses laste õiguste ja vanemlusega, uuris Praxis esimest korda 2012. aastal. Vahepealse viie aasta jooksul on toimunud nii mõndagi: uue Lastekaitse seaduse vastuvõtmine 2014. aastal, elatisabi süsteemi käivitamine 2017. aasta alguses ning noortele alates 16. eluaastast valimisõiguse andmine kohalike omavalitsuste valimistel. Lisaks on astutud esimesed sammud vanemluse toetamise suunas.

Praeguse uuringu eesmärk on taaskord saada ülevaade ühiskonna teadlikkusest lapse õigustega seotud küsimuste osas ning analüüsida hoiakuid ja probleeme seoses laste kasvatamise ning vanemluse toetamisega.  Lisaks aga selgitatakse uuringuga välja, kas ja millised muutused on Eesti elanikkonna lapse õiguste ja vanemlusega seotud teadmistes, hoiakutes ja kogemustes viimase viie aasta jooksul toimunud, ning hinnatakse, kuivõrd on saavutatud „Laste ja perede arengukavas 2012-2020“ seatud strateegilised eesmärgid 2 ja 3:

  • Eesti on positiivset vanemlust toetav riik, kus pakutakse vajalikku tuge laste kasvatamisel ja vanemaks olemisel, et parandada laste elukvaliteeti ja tulevikuväljavaateid
  • Lapse õigused on tagatud ja loodud on toimiv lastekaitsesüsteem, et väärtustada ühiskonnas iga last ja heaolu toetavat turvalist keskkonda.

Vaata ka

ÜRO Lapse õiguste konventsioon

Laste ja perede arengukava 2012-2020