Kutseõppeasutuste võrk peab tagama ühiskonna vajadustest lähtuva koolituse kvaliteedi, koolituse kättesaadavuse, kutsehariduses osaleja motiveerituse ning piisavalt paindliku vastavuse õppija huvidele ja võimetele. Teema on poliitiliselt väga tundlik. ”Tegevuskava kutseharidussüsteemi arendamiseks Eestis aastatel 2001-2004” esitas põhimõttelised lähtekohad kutseõppe ümberkorraldamiseks. Antud uuring täpsustab selles esitatud seisukohti kutseõppeasutuste võrgu tuleviku kujundamiseks.

Joonis: Õppijad maakonniti kutseõppeasutustes koolitusvaldkondade järgi 2002/03 õppeaastal. Allikas: Hariduse ja Tööhõive Seirekeskuse andmebaas 2003.

Ümberkorralduste vähese tulemuslikkuse olulisemad põhjused:

1. kutseõppeasutused kuuluvad valdavalt riigile;
2. kutseõppeasutuste hoonete seisukord ja materiaalne baas ei vasta suures osas kaasaegsetele nõuetele ja on väga ebaühtlane;
3. kutseõppeasutuste õpetajate kaader on valdavalt keskendunud õpilaste mentaliteedist lähtuvale õppele (õpetaja-õpilase alluvussuhe);
4. kutseõppeasutustel ei jätku ressursse innovatsiooniks (näiteks internetipõhine õpe) ja üleminekuks õppivaks organisatsiooniks;
5. Eesti majanduskasv tuleb saavutada rahvastiku väheneva majandusliku aktiivsuse tingimustes ja sotsiaalkulude allasurutuses;
6. tööjõu tootlikkus moodustas 2003. aastal Eestis vaid 42% Euroopa Liidu keskmisest;
7. sotsiaalne partnerlus avaliku ja erasektori vahel on kutseõppeasutuste töö korraldamises alles kujunemisjärgus.

 

Samaaegselt tuleb Eestil seista silmitsi mitmete globaalsete väljakutsetega. Vastusena neile väljakutsetele:

• Eesti näeb oma tulevikku teadmistepõhise ühiskonnana;
• Eesti üks edutegur on paindlik tööjõu ettevalmistamine ning töötajaskonna kiire kohanemisvõime uute tootmistingimustega;
• kasvav on huvi Eesti “õppeturu” vastu väljastpoolt;
• selged piirid haridussüsteemis erinevate haridusliikide vahel kaovad;
• kutsealane esmakoolitus muutub laiapõhjaliseks;
• kutsekeskharidusest kõrgharidusse liikumiseks luuakse uusi võimalusi;
• moodulitel põhinev kutsealane koolitus leiab järjest laialdasemat kasutust.

„Olemasoleva kutseõppeasutuste võrgu ülalpidamiseks ei jätku teatud kohtades õpilasi, samuti õppekavade praegune süsteem pole majanduslikult ja sotsiaalselt põhjendatud. ” – Rivo Noorkõiv

Läbivaatamist vajab haridust reguleeriv seadusandlus, et välistada kutseõppeasutusse asunud õppijate tupikut haridusteel ning luua eeldused eri koolitüüpide laialdaseks integratsiooniks, täienduskoolituse ning ümberõppe läbiviimiseks.

Maakondlikud kutseõppekeskused teostavad laiahaardelist kutse- ja ümberõpet ning täiendkoolitust, seega nende ellujäämiseks võib osutuda vajalikuks mõni täiendav spetsialiseerumine kitsama eriala raames. Rida kutseõppeasutusi maapiirkondades tuleb kas sulgeda, allutada maakondlikule kutseõppekeskusele või ülikoolidele.