Mõttekoda Praxis on võitnud riigihanke “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020 lõpphindamine”.

2014. aastal kinnitas Riigikogu “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“, mis lähtuvad Eesti Vabariigi põhiseaduslikust sihist tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Põhialustes on kultuuripoliitika eesmärgiks määratud kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Põhialused sõnastavad kultuuripoliitika kujundamise ja elluviimise põhimõtteid ning valdkondlike prioriteete, kirjeldades arenguvajadusi ja vajalikke tegevusi. Kokku on dokumendis 13 valdkonda:

  1. arhitektuur,
  2. disain,
  3. etenduskunstid,
  4. filmikunst,
  5. helikunst,
  6. kirjandus ja kirjastamine,
  7. kujutav kunst,
  8. kultuuriajakirjandus ja meedia,
  9. kultuuriline mitmekesisus,
  10. muinsuskaitse,
  11. muuseumid,
  12. raamatukogud,
  13. rahvakultuur.

Kuna aastani 2020 kehtivatest põhialustest lähtutakse kultuurivaldkonna riiklike otsuste tegemisel ja hetkel ollakse koostamas uut strateegilist dokumenti “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030”, on oluline hinnata kehtivate põhialuste elluviimist. Seni otsuste tegemise aluseks olnud põhialuste edukuse hindamine pakub seeläbi sisendit mõjusate sekkumiste kujundamiseks uuel perioodil.

Lõpphindamise üldeesmärk on seega selgitada välja, kui edukas on olnud “Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020” alusel elluviidav kultuuripoliitika aastatel 2014–2020. Selleks hinnatakse, kuivõrd saavutati Kultuur 2020-s toodud eesmärgid, nii tervikuna kui ka selle tegevusvaldkondades. Lõpphindamise tulemusena:

  • selgub kultuuripoliitika elluviimise edukus aastatel 2014–2020;
  • pakutakse suunised perioodiks 2021–2030, et tuvastada, millistele väljakutsetele Eesti kultuuripoliitika peab tulevikus vastama koos võimalike jätkusuutlike lahendustega.