Töö eesmärk on selgitada välja, millised on Eesti Kultuurkapitali näitekunsti, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning spordi sihtkapitali, samuti Tartumaa ja Järvamaa maakondliku ekspertgrupi rahastamise praktikad perioodil 2011-2017.

Analüüsi käiguskeskenduti:

  • Mida, mil määral ja mil moel on vaatluse all olevatest Eesti Kultuurkapitali vahenditest toetatud erinevate tunnuste (rahastamisliikide, -voorude, valdkondade/piirkondade jms) lõikes. Samuti, milline on toetuse taotluste arv, (osaliselt) rahastatud projektide suhe taotluste arvu (mh erinevate rahastamisliikide, -voorude, valdkondade/piirkondade jms lõikes) ning Eesti Kultuurkapitali toetuste osatähtsus Kultuuriministeeriumi toetusega võrreldes?
  • Keda/milliseid tegevusi/eesmärke/projekte ei ole toetatud ja miks?
  • Millised on uuringusse kaasatud sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide rahastamisprioriteedid (s.h kuivõrd erinevad ja kattuvad need on ning kuidas need on ajas muutunud). Samuti kuivõrd ühtivad vaatluse all olevad rahastamispraktikad riiklike/valdkondlike/piirkondlike strateegiliste eesmärkide ja (rahastamis)prioriteetidega.

Uuringu tulemusel luuakse ülevaade ja teadmine, milliseid tegevusi, eesmärke ja projekte on vaadeldaval perioodil (s.o 2011-2017) Eesti Kultuurkapitali vahendite abil konkreetsete sihtkapitalide ja maakondlike ekspertgruppide kaudu toetatud, mil määral ja kuidas seda on tehtud ning kuidas rahastamispraktikad nii mahuliselt kui sisuliselt ajas muutunud on. Samuti, kuidas seostuvad rahastamispraktikad seatud riiklike/ valdkondlike strateegiliste eesmärkidega ning rahastamisprioriteetidega.

Töö tulemusel tehtud peamised soovitused KULKA-le olid:

  • Vähendada vabalt täidetavate andmeväljade mahtu KULKA andmebaasis ning asendada need eeldefineeritud valikuvariantidega.
  • Koguda süsteemselt ja standardselt andmeid rahastamise eesmärgi, keeldumise põhjuste, rahastamisliigi kohta.
  • Luua selgemad põhimõtted selle osas, kes millistel alustel nõukogult toetust peaks saama, millistel juhtudel taotlus nõukogule suunatakse jne.
  • Hinnata, kas valdkondlike suuremate institutsioonide põhitegevusega seotud kulusid oleks võimalik rahastada KuM eelarvest ning jätta KULKA vahendid pigem alt-üles projektide toetamiseks.
  • Sätestada selgemalt komisjoni moodustamise põhimõtted sätestada ja jälgida, et (eriti MEG-ide puhul) kõik (ala)valdkonnad oleksid ekspertidega kaetud.
  • Kaaluda täpsemate hindamiskriteeriumite sätestamist, mis võimaldaks tagada valdkondlik strateegiline areng ja hindamisprotsessi läbipaistvus.
  • Luua keskne ülevaade KuM kuludest vastavates KULKA valdkondades + viia KuM valdkondlik jaotus vastavusse KULKA loogikaga.