Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kiire areng on kaasa toonud üha suurema sõltuvuse küberruumist nii üksikisiku igapäevaelu kui ka majanduse ja riigi toimimise tasandil. Küberruumist olenevad üha enam pakutavad avalikud teenused, sh elutähtsad teenused nagu pääste, elektri- ja veevarustus, telefoni ja andmeside, raharinglus ja makseteenused või isiku identiteedi haldamine. Küberruumi liigub ka üha enam isikutega seotud andmeid, mis tekivad erinevate era- ja avalike teenuste kasutamisel, aga ka erinevates andmesidevõrkudesse ühendatud seadmetest. Sellega seoses on muutunud keerulisemaks ka küberruumi ohukeskkond ning suureneb küberruumi kuritarvitamise oht, mille realiseerumine avaldab üha suuremat mõju nii riigi julgeolekule kui ka igapäevase elukorralduse toimimisele.

Nende arengutega kasvab vajadus küberturbe alaste teadmiste ja oskuste järele, et küberruumis valitsevaid ohte ennetada ning tekkinud ohtudele reageerida. Veelgi enam, rahvusvaheline kogukond hindab kõrgelt Eesti kogemust digitaalsete teenuste ja küberturbe valdkonnas ja Eestil lasub vastutus osutatud usaldust õigustada.

Uuringu eesmärk on ennekõike kaardistada küberturbega tegelevate spetsialistide vajadus järgmise 5 aasta perspektiivis nii era- kui avalikus sektoris, keskendudes nii küberturbega seotud teadmiste ja oskuste kaardistamisele kui ka tööjõu nõudluse ja pakkumise hindamisele. Kogutud andmete põhjal koostatakse soovitused ja ettepanekud kvalifitseeritud tööjõu tagamiseks valdkonnas.