Rahvusvahelise projekti raames uuriti soolist palgalõhe ja selle vähendamise võimalusi kahes sektoris — finants- ja kindlustustegevus ning tervishoid. Samuti loodi projekti käigus üle-euroopaline võrgustik ja virtuaalne platvorm „Gender Wage-Watchers“, kuhu kuuluvad erinevate ametiühingute, tööandjate esindajad, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise eksperdid, teadlased, poliitikakujundajad ning teised huvipooled. Teemast huvitatutel on veebiplatvormilt võimalus leida infot projektitegevuste ning meetmete kohta, samuti soovitusi teadlikkuse tõstmiseks ning avaldada arvamust.

Eesti olukord

Eestis on uuritavates sektorites Euroopa kõrgeim sooline palgalõhe.

Finantsteenuste ja kindlustustegevuse valdkonna töötingimused (sh. töötasu) lepitakse kokku individuaalsete läbirääkimiste käigus tööandja ja töötaja vahel. Kuigi  2013. aastal asutati valdkonnas esimene ametiühing – Eesti Finantssektori Töötajate Liit, siis kollektiivlepinguni nad veel jõudnud ei ole. Samas on paljudes finantsteenuste ja kindlustustegevuse valdkonna suuremates ettevõtetes välja töötatud võrdlemisi põhjalikud personalijuhtimissüsteemid (sh. palgasüsteemid), mis võivad küll ühelt poolt piirata läbirääkimisvõimalusi üksikisiku tasandil, sest teatud ulatuses on töötingimused eelnevalt kindlaks määratud ja läbirääkimisi peetakse etteantud raamides, kuid samas võimaldab selline ette antud raamistik tagada, et sarnase töö puhul ei esine töötajate tasustamises suuri erinevusi, mis sõltuksid konkreetse isiku läbirääkimisoskustest. Seega aitab taoline süsteem kaasa palgataseme võrdsustumisele samaväärsete ametikohtade lõikes. Muus osas ei ole valdkonnas konkreetseid meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks kasutusele võetud.

Tervishoiusektori töötasude alammäärad määratakse kindlaks valdkondliku kollektiivlepinguga, mis sõlmitakse ametiühingute ning Eesti Haiglate Liidu vahel. Mõnikord osalevad läbirääkimistes ja liituvad lepinguga ka muud ühendused või ametiühingud (nt. viimase valdkondliku kollektiivlepinguga liitus tööandjana ka Eesti Kiirabi Liit). Lisaks osalevad läbirääkimistel mõnikord ka Haigekassa ja sotsiaalministeerium, kuna tervishoiusektori töötajate palkade tõstmise võimalused sõltuvad Haigekassa eelarvest, mis omakorda sõltub riigieelarvest. Seejuures tõid ametiühingud välja, et arstide puhul toimuvad tihtpeale lisaks kollektiivlepingule ka individuaalsed palgaläbirääkimised, seevastu õdede ja hooldajate puhul seda ei toimu. Spetsiifilisi meetmeid soolise palgalõhe vähendamiseks rakendatud ei ole.

Riike võrdlevas aruandes jõuti kolmele järeldusele:

  • soolise palgalõhe vähendamiseks on tarvis lisaks üldmeetmetele rakendada ka konkreetse valdkonna eripäradega arvestavaid meetmei;
  • finants- ja kindlustussektori meetmed peaksid keskenduma preemiate ja palgasüsteemi läbipaistvamaks muutmisele;
  • tuleb erilist tähelepanu pöörata koostööle ja suhete tugevdamisele sotsiaalpartnerite (nt. töötajate ja tööandjate esindusorganisatsioonid), ametiasutuste ja võrdõiguslikkust edendavate organisatsioonide vahel.

Vaata ka

Sotsiaalpartnerid ja sooline võrdõiguslikkus Euroopas lühikokkuvõte