• Normatiivsed põhjused (hea valitsemine,  osalusdemokraatia, kodanikeühiskond): otsuste suurem legitiimsus ja läbipaistvus, erinevad huvid ja arvamused esindatud, parem koostöö, suurenenud usaldus, jagatud vastutus, kodanike huvi ja aktiivsuse tõstmine.
• Pragmaatilised põhjused: toob protsessi rohkem infot, ekspertiisi ja ideid, suurendab poliitikate ja õigusloome kvaliteeti, aitab hinnata otsuste mõjusid.
• Kaasamise eesmärgist tulenevalt: tõsta teadlikkust, omandada parem arusaam probleemist (mõlemapoolne), tõhusamalt reageerida avalikkuse/ sihtrühmade vajadustele, saada abi/nõu huvirühmadelt, saada põhjalikke kommentaare ekspertarvamuste näol, vältida probleeme hilises staadiumis, vähem ümbertegemist hilisematel poliitika kujundamise etappidel, saada kinnitust kavandavatele sammudele, saada tagasisidet huvirühmadelt, saavutada huvirühmade/avalikkuse nõustumine seaduse/otsusega, pikaajaline koostöö huvirühmadega.

Joonis: Kaasamise raamistik, mille alusel toimuvad informeerimine, konsulteerimine ja osalus.

Kaasamise hea tava

1. Kaasamise eesmärk: sõnastada lähteülesanne, oodatav tulemus, prognoositavad mõjud
2. Kaasatavad osapooled: keda kaasata, mille üle konsulteeritakse, kaasatavate soovid ja vajadused
3. Kaasamise kava: koostada võimalikult üksikasjalikult kaasamise kava ja valida sobilikud kaasamise vormid ja vahendid
4. Kommunikatsioon: sobivate ja efektiivsete kommunikatsioonikanalite kasutamine avalikkuse, huvirühmade ja sihtrühmade kaasamisel
5. Kaasamise aeg: kaasamine võimalikult varajases etapis ja kogu protsessi jooksul, min 4 nädalat
6. Vahekokkuvõte: saadud tagasiside analüüsimine ning osapoolte informeerimine protsessi käigust
7. Hindamine: kaasamisprotsessi ja tulemuste rakendatavuse hindamine
8. Teavitamine: kaasatud osapoolte teavitamine tulemustest, sh koondvastus nii aktsepteeritud kui ka tagasilükatud ettepanekutest (+ põhjus)

Koolituse teemad: ülevaade poliitikaanalüüsi ja kaasamise olemusest, kaasamise meetodid, kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid probleemi kirjeldamiseks ning nende kasutamine poliitikaanalüüsis, kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid probleemi põhjuste tuvastamiseks ning nende kasutamine poliitikaanalüüsis, mõjude hindamise valdkonnad (sotsiaal-, keskkond, majandus) ja peamiselt kasutatavad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed meetodid, administratiivsete mõjude hindamiseks kasutatavad peamised meetodid, halduskoormuse analüüsi kasutamise võimalused, statistiliste ja matemaatiliste meetodite rakendusvõimalused poliitikate mõjude eel- ja järelhindamisel.