Alates 2005. aastast alustas Töötukassa kollektiivsetele koondamistele reageerimise teenuse pakkumist. Selle eesmärk oli osutada koondatavale töötajale abi tööle saamiseks nii, et töötuks jäänute töötuse kestus lüheneks miinimumini, ja pakkuda neile infovahetust koondamise protsessis ja uue töökoha leidmisel. Reageerimisteenuse raames osutatavad meetmeid on sealjuures nii üldisemaid kui ka indiviidist lähtuvaid. Uuringu eesmärk on uurida antud teenuse tulemuslikkust Eestis, kasutades selleks teenuse rakendamise kogemust aastatel 2005-2007. Peamisteks uurimisküsimusteks on, milline võiks olla antud teenuse kulu-tulusus ja kas teenuses osalenud koondatutel on hiljem suurem tõenäosus töötada.

Tööotsingualane abi on üldiselt üks edukamaid ja odavamaid aktiivse tööpoliitika meetmeid, mis on eriti oluline kõrge majanduskasvu ajal ja olukorras, kus ettevõtted ei ole ise huvitatud koostööst tööturuametiga. Uuringus leiti, et koondatute seas on suhteliselt enam vanemaealisi, naisi ja pikema tööstaažiga inimesi, mistõttu on majanduskasvu ja kõrge tööpuuduse tingimustes eriti tähtis nende sihtrühmadega tegelemine.

Naiste osakaal hõivatute seas ja koondatute seas koondamisjuhtude lõikesKollektiivsetele koondamistele reageerimise teenuse tulemuslikkus (lõpparuanne) - Andres Võrk, Reelika Leetmaa 2007

Reageerimisteenuse tulemuslikkuse osas näitab uuring, et teiste tööandjate teavitus koondamisest ja koondatavate kohtumine võimaliku tööandjatega vähendavad töötuskindlustushüvitise saamise tõenäosust. Osad inimesed said tööle just nendesse ettevõtetesse, kellega korraldati kohtumisi. Seega on teenuse puhul tulemuslikuks meetmeks just tööandjatega suhtlemine. Kõrged koondamishüvitised on teenuse eesmärkide täitmise puhul aga pärssivaks teguriks.

Kuigi teenusel on positiivne kõrvalmõju inimeste aktiivsuse suurenemisele tööturuameti meetmetes osalemisel, siis teenuse raames tööotsimisteavet saanutel on esimesel paaril kuul peale koondamist hoopis suurem tõenäosus saada koondamishüvitist. Nii suurendab koondatavate töötajate teavitamine nende õigustest ja võimalustest ning kontakti loomine tööturuametiga hiljem võimalust, et nad osalevad ka tööturuameti vahendusel korraldatud teenustes. Samas saavad koondatavad selle käigus aga ka piisavalt infot töötuskindlustushüvitisest ja tööturu võimalustest, mistõttu on neil turvalisem tunne tuleviku ees ja seega madalam motivatsioon tööle asuda.

Kogu ühiskond võidab meetmest ligi 3,4 miljonit krooni aastas.

Mis puudutab teenuste kulutulusust, siis selle suhtes on uuringu tulemused positiivsed. Analüüsi põhjal on näha, et optimistlike eelduste kohaselt on antud teenus otstarbekas ühiskonna seisukohalt ja ka töötukassa jaoks katavad teenuse tulud ära kulu. Teenusel on positiivne mõju nii hilisemale hõivele kui ka töötuskindlustuspäevade vähenemisele, mis algab analüüsi järgi umbes viiest päevast.

Vaata ka

Kollektiivsetele koondamistele reageerimise teenusest Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel

Kirjutis “Kollektiivsed koondamised: rahvusvaheline praktika ja Eesti kogemus” 

Koondamisest Eesti Töötukassa kodulehel