Virtuaaltöö viitab uuele reaalsusele, kus tehnoloogia võimaldab teha tööd omale sobival ajal ja kohas. Aina enam tööandjaid võimaldavad töötajatel kasutada uusi töövorme või töökohti, mis on sisustatud uudsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatega (IKT). Üldiselt pakuvad need lahendused paindlikke võimalusi töötamiseks. Siiski on leitud mitmeid riske, mis virtuaaltööga kaasnevad, näiteks suurenenud töötunnid, mitteametlik töö, isolatsioon ning uued juhtimispraktikad, mis eeldatava töötajate iseseisvuse suurendamise asemel rakendavad uusi kontrolli- ja järelvalvemehhanisme. Euroopa ametiühingud kui töötajate esindajad on nende riskide tuvastamise järel virtuaaltöö temaatika oma tegevuskavasse võtnud. Samas aga puudub seni veel selge arusaam, kuivõrd on virtuaaltöö käsitletud sotsiaaldialoogis ning kollektiivlepingutes, seda eriti ettevõttetasandil.

Projekti eesmärk on analüüsida, kuidas sotsiaaldialoog ja kollektiivsed läbirääkimised käsitlevad virtuaaltöö mõju töötingimustele. Täpsemalt otsitakse vastuseid järgnevatele küsimustele:

  • kuidas mõistavad ja sisustavad virtuaaltöö temaatikat ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid
  • kuidas on virtuaaltöö temaatika kajastatud riigi-, sektori-ja ettevõttetasandi sotsiaaldialoogis ja kolletiivsete läbirääkimiste praktikates;
  • milliseid häid ettevõtte tasandi praktikaid Euroopas leidub?

Projekt viiakse läbi viies riigis (Austria, Taani, Eesti, Portugal ja Hispaania) ja see keskendub kolmele sektorile, kus virtuaaltöö on kõige enam kasutusel (finantstegevus ning programmeerimine ja konsultatsioonid) või viimasel ajal enam levima hakanud (tervishoid).