Ettevõtlusega kaasneva võimaliku koormuse kompenseerimiseks sõlmivad ettevõtted nii kohalike omavalitsuste kui kohalike kogukondade esindajatega kokkuleppeid. Näiteks teevad ettevõtted ühekordseid või regulaarseid kulutusi rahaliste maksetena või muude hüvedena kohalikule omavalitsusele või kogukonnale ettevõtluse arendusest tingitud koormavate tagajärgede ja mõjude kompenseerimiseks (näiteks fikseeritud maksed tuulegeneraatorite paigaldamisel). Kasu jagamise mehhanismi rakendamise eesmärgiks on negatiivse välismõjuga majandusliku kasu suunamine piirkonda tagasi.

Eestis on kõige levinumad olukorrad kokkulepete sõlmimisel tuulepargi rajamine, maatulundusmaa või metsamaa muutmine elamumaaks või äri-tootmismaaks detailplaneeringuga, olulise ruumilise mõjuga ehitise (näiteks suurem tehas) rajamine, mobiilside masti rajamine eramaale ja kaevandamine. Kuid Eestis puudub ülevaade sõlmitud kokkulepetest ja nende mõjust kohaliku kasu realiseerimisele ning Eesti praktika selliste kokkulepete sõlmimisel ja instrumentide rakendamisel on ebaühtlane. Ettevõtjad on välja toonud ebaselgust, mis takistab majandustegevust. Mitmetel riikidel on aga pikaajalised kogemused selliste olukordade lahendamisel, millest meiegi saaksime õppida.

Mõjuanalüüsi eesmärk on analüüsida, millised saaksid olla ettevõtlusega kaasneva koormuse kompenseerimise viisid, kokkulepete seadustamise mõju osapoolte hoiakutele ning leida võimalikud alternatiivsed õiguslikud lahendused probleemi lahendamisel. Mõjuanalüüs on aluseks võimalikele muudatustele kohaliku kasu korralduses, tagades osapoolte võrdse kohtlemise, õiguskindluse, kokkulepete läbipaistvuse ja võimaluse paindlike kokkulepete sõlmimiseks. Uuringu keskseks eesmärgiks on muuta osapoolte vahel sõlmitavad kokkulepped õiguslikult korrektseks, läbipaistvaks ning soodustada osapoolte nõusolekul majandustegevust selleks sobivas asukohas.