Iga lapse haridustee peaks kulgema turvalises ja õppijasõbralikus keskkonnas, et tema võimed ja anded saaksid maksimaalselt avalduda ja areneda. Seda takistab koolides levinud kiusamine, millel võivad olla kõigile seotud osapooltele püsivad ja tõsised mõjud. Kiusamiskäitumist mõjutavad nii õpilaste omavahelised kui teised koolisisesed suhted ning hoiakud, kuid lisaks mängivad koolikiusamises rolli ka peresuhted, koolikeskkond ning laiemad ühiskondlikud väärtused ja normid.

Koostöös valdkonnas tegutsevate organisatsioonidega koostati 2017. aastal Kiusamisvaba haridustee kontseptsioon, mille eesmärgiks oli kokku leppida arusaamades ja vastutajates, et tagada igale õpilasele turvaline haridustee. Lisaks sellele on viimase kümne aasta jooksul välja töötatud ja koolides kasutusele võetud erinevaid programme, mille eesmärgiks on olnud koolikiusamise ennetamine ning efektiivne sekkumine. Tõhusaks kiusuennetuseks on tarvis, et koolides ja lasteaedades tihti projektipõhiselt või muul moel rakendatavad tegevused oleksid kõikide haridusasutuste igapäevase õppetöö ja koolikeskkonna loomulik osa.

Analüüsisime uuringus “Kiusamist ennetavate ja vähendavate sekkumiste efektiivsus ja haridusasutuste kogemused nende rakendamisel“ erinevate kiusuennetus- ja sekkumistegevuste mõjule antavaid hinnanguid tervikuna, mitte ainult konkreetsete programmide kontekstis. Lisaks uurime, millised teised näitajad on seotud kiusamise tasemega koolides, millised on koolides kasutatavate kiusamisprogrammide rakendamispraktikad ning millised on haridustöötajate jaoks suurimad takistused koolikiusamisega tegelemisel.

Uuringu tulemused

• Kiusuennetusprogrammid pakuvad koolitöötajatele olulisi tööriistu ennetusega tegelemiseks, kuid nende kasutamist tajuvad ülekoormatud õpetajad lisakoormusena.
• Ennetustegevused pole koolides alati järjepidevad, sest kiusuennetuseks puudub läbimõeldud ning eesmärgistatud kogu kooli hõlmav lähenemine – nii seisab kiusuennetus üksikute koolitöötajate õlul.

Uuringu tulemused näitavad, et enamikul koolitöötajatest on edukat kiusuennetust soosivad hoiakud: kiusamisolukordi tuntakse ära ja tajutakse tõsisena, koolitöötajate kaastunne kiusamisohvrite suhtes ning sekkumisvalmidus on suur. Vastajad olid tundlikud ka LGBT+-vaenulikku sõnakasutust sisaldava kiusamise suhtes ja enamik õpetajatest peab tähtsaks koolis LGBT+-teemade käsitlemist. Uuringu tulemused viitavad sellele, et vähemusnoori toetava suhtumise tegelikku rakendumist võib takistada kolleegide teistsuguste hoiakute tajumine.

Järjepidevat kiusamisennetust võib takistada koolitöötajate ülekoormus ning ka see, et õpetajad ei usu oma võimekusse kiusamise vastu midagi ette võtta. Vaid 52% vastanutest uskusid, et nad suudavad õpilastevahelise kiusamise lõpetada. Tugispetsialistide ja koolijuhtidega võrreldes usuvad oma võimetesse kõige vähem õpetajad.

Umbes kolmandik vastanutest ei kasuta ühegi Eestis levinud ennetusprogrammi metoodikat. Ka programmidega liitunud koolides ei jõua kasulikud teadmised ja ennetustegevused kõigi õpetajate ja õpilasteni. Peale selle esineb koolides ka õpilaste sotsiaalse pädevuse arendamise vastandamist ainealasele õppetööle – kõik õpetajad ei pea kiusuennetusega tegelemist ainetundidesse sobivaks.

Kiusamise vähendamiseks ei saa ennetustöö sõltuda üksikute töötajate entusiasmist, vaid peab olema läbimõeldud ja järjepidev, et kogu koolis oleksid kiusuennetusest ühised arusaamad. Sellele aitaks kaasa kõigile haridustöötajatele kiusamise olemusest, ennetamisest ja juhtumite lahendamisest baasteadmiste tagamine sõltumata sellest, kas koolis probleemi juba piisavalt tähtsustatud on, et mõne kiusuennetusprogrammiga liitumine ette võtta.

 

Kuhu pöörduda, kui sinu õpilast, last või sind ennast kiusatakse? 

Kiusamine on koolides tõsine probleem, millel võivad olla pikaajalised negatiivsed tagajärjed kõigile osapooltele. Palju saavad ära teha kõrvalseisjad. Kui sinu õpilast, last või sind ennast kiusatakse, võid toe ja nõu saamiseks pöörduda:

• Koolipsühholoogi nõuandetelefonile – number 1226 vastab esmaspäevast reedeni kella 16–20 ning venekeelne number 1227 teisipäeviti kella 16–20. Ka õpilaste kõned on oodatud. Kõnedele vastavad kogemustega kutsetunnistusega psühholoogid.
• Rajaleidja võrgustikku– tasuta õppenõustamisteenused lapsi haridusteel toetavatele täiskasvanutele; rajaleidja.ee/keskused; telefon: 735 0700
• Peaasi– tasuta vaimse tervise alane nõustamine nii näost näkku kui ka veebi teel; peaasi.ee
• Lasteabi– tasuta esmane sotsiaalne ja kriisinõustamine veebi ning telefoni teel lasteabi.ee; telefon: 11 6111
• Veebikonstaablid– veebipõhine nõustamine kõikides politsei teemavaldkonda jäävates küsimustes; politsei.ee/et/veebikonstaablid
• Ohvriabi– tasuta psühholoogiline nõustamine ja tugi veebi ning telefoni teel; palunabi.ee; facebook.com/palunabi; telefon: 11 6006

 

Milliste kiusamisvastaste programmidega on koolidel võimalik liituda?

Uuri kiusamist ennetavate ja vähendavate programmide kohta lisaks kiusamisvaba haridustee koalitsiooni kodulehelt kvht.ee