Uurimistööl oli kaks peamist eesmärki. Esmalt soovisime kirjeldada laulu- ja tantsupeoprotsessis osalevate rahvatantsurühmade, rahvamuusikakollektiivide, kooride ja orkestrite juhendajate töötingimusi ja sotsiaalset kaitstust. Täpsemalt, millised on tasustamispraktikad ja tööaja, puhkuse, ravi- ning töötuskindlustatusega seonduvad tingimused. Teiseks vaatasime kollektiivide finantsmajanduslikku olukorda, sh milline on kollektiivide kulu- ja tulubaas ning kui elujõulised kollektiivid on.

Vajadus töö läbiviimiseks tulenes arusaamast, et kollektiivide juhendajad on sageli alatasustatud ning neil ei ole võimalik oma põhitöö kõrval juhendamisele keskenduda. Samuti tahtsime kontrollida, kas juhendamistööga seotud kokkuleppevorm võib juhendajad asetada haavatavasse olukorda juhtudel kui juhendaja jääb töötuks, vajab ravi või jõuab vanaduspensioniikka.

Juhendajate sotsiaalmajanduslik olukord on tihedalt seotud kollektiivide majandusliku seisuga. Eesti laulu- ja tantsupeoprotsess on kantud UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, mis eeldab, et tegemist on hoidmist ning arendamist vajava kultuurinähtusega. Olukorras, kus (rahva)kultuurikollektiividel on keeruline põhitegevustega seotud kulude katteks rahastust leida ja nende juhendajatel puudub piisava sissetuleku ning sotsiaalsete tagatiste kaotuse hirmus võimalus keskenduda oma põhitööna juhendamisele, on taolise traditsiooni elujõulisus ebakindel.

Analüüsi käigus viisime perioodil november 2018 – jaanuar 2019 läbi kaks küsitlust. Esimene neist keskendus juhendajate tasustamis- ja muude töötingimustega seonduvatele praktikatele ning teine kollektiivide finantsmajandusliku olukorra välja selgitamisele. Küsitlusandmetel tuginevad analüüsitulemused valideerisime valdkonna esindajatega toimunud arutelul.