Kuigi tööõnnetuste arv kõikides sektorites viimastel aastatel Eestis veidi vähenenud, on ehitussektoris tööõnnetusi olnud samal perioodil sektorite
keskmisest veidi rohkem. Kõiki tööõnnetusi ära hoida ei ole võimalik, küll aga on võimalik kaitsta töötajaid tööõnnetusega kaasnevate raskemate tagajärgede eest, pöörates tähelepanu
isikukaitsevahendite (IKVde) hoolikale kasutamisele. Üheks võimaluseks on võtta appi käitumisteadused ja kasutada võtteid, mille eesmärk on muuta inimese keskkonda, milles ta
otsuseid langetab (valikuarhitektuuri) nii, et see soodustaks maksimaalselt soovitavat käitumist, aga jätaks talle vabaduse käituda teisiti (nn müksud).
Uuringu eesmärk oli kujundada psühholoogilistel mehhanismidel põhinevad sekkumised (müksud), mis võiksid suurendada ehitustöötajate seas IKVde korrektset kasutamist, testida pakutud lahendust ning hinnata selle rakendatavust ning võimalikku mõju. Selleks koostati esmalt kirjanduse ülevaade ja kaardistati varasemates uuringutes tuvastatud IKVde kasutamist mõjutavad tegurid. Lisaks koostati ülevaade IKVde kasutamise edendamise eesmärgil mujal läbiviidud sekkumistest. Kirjanduse ülevaatest selgus, et IKVde kasutamist mõjutavad nii indiviidi, töögrupi kui ka organisatsiooni tasandi tegurid. Oluline on nii see, millised on inimese teadmised IKVdest (sh koolituste läbimine ja haridustase), töökogemus, riskitaju ja kaaslaste mõju kui ka läbi erinevate tasandite ohutusele pööratav tähelepanu ja pingutus. Kuigi võis leida ka näiteid erinevatest sekkumisuuringutest, oli nende tõendusjõud ja kvaliteet pigem madal. Lisaks kirjandusele analüüsiti Statistikaameti ja Tööinspektsiooni andmeid tööõnnetuste ja IKVde kasutamisega seotud rikkumiste osas, et koondada teadmisi selle kohta, kui palju, millistes ettevõtetes, millistel ehitusobjektidel ja milliste tegevustega seonduvalt (IKVde kasutamisega seotud) tööõnnetusi ehitussektoris kõige sagedamini juhtub. Näiteks selgus analüüsist, et perioodil 2014-2020 toimus Eestis ehitussektoris keskmiselt 25 IKVde mittekasutamisega seotud tööõnnetust aastas ja enamik (66%) neist olid pigem kergete tagajärgedega. Nii IKVde kasutamisega seotud rikkumisi kui tööõnnetusi esineb enim väikestes ettevõtetes.
Analüüsimaks süvitsi, millised tegurid võivad toetada ja millised takistada IKVde kasutamist Eesti ehitajate puhul, viidi läbi ehitajate ja ehitussektori tööandjate intervjuudel põhinev kvalitatiivseid meetodeid kasutav analüüs. Analüüsi tulemused näitasid, et IKVde ebakorrektsel kasutamisel ja mittekasutamisel on mitmeid nii töötajast (nt riskitaju, ebamugavus, harjumus) kui ka tööandjast (IKVde kättesaadavus ja hind, IKVde kasutamise tähtsustamine) tulenevaid tegureid. Kõiki ehitajate seas oluliseks peetud tegureid, nt kontrolli suurendamist ja trahvide kehtestamist ei ole võimalik müksamisega adresseerida. Samas leidus tuvastatud tegurite seas mitmeid, mille puhul võivad käitumisteadustel põhinevad sekkumised aidata saavutada soovitud käitumist. Uuringuga tuvastati sekkumiskohad ning töötati välja erinevad lahendused.
Koostöös uuringu tellijatega valiti välja neist üks, mille eesmärk oli tõsta väikeste infoampsudega ehitajate teadlikkust IKVde mittekasutamisega seotud võimalikest tagajärgedest. Sekkumist katsetati koostöös Tööinspektsiooniga Eesti ehitusobjektidel. Läbiviidud uuringu tulemusel võib sekkumist hinnata pigem hästi vastuvõetavaks – uuringus osalenud ehitusjuhtidele neile saadetud infoampsud (kleebised) pigem meeldisid, samuti tõmbasid need ehitusjuhtide arvates piisavalt ehitajate tähelepanu. Sekkumise võimaliku mõju tuvastamise eesmärgil läbi viidud juhuslikustatud kontrollgrupi uuring statistiliselt olulisi erinevusi IKVde kasutamises (tuginedes sihtkontrolli käigus tuvastatud rikkumistel) infoampsud saanud grupi (katsegrupp) ja infoampse mittesaanud grupi (kontrollgrupp) vahel ei tuvastanud. See ei pruugi tähenda, et müksul puudub mõju IKVde kasutamisele, kuna tulemusi mõjutasid mitmed uuringu piirangud, eelkõige mõõdetavate objektide (katse- ja kontrollgrupp) vähesus ja andmekvaliteet.