Projekti käigus uuriti, milliseid patsientide tervise jälgimise lahendusi Eestis kasutatakse, millises faasis on nende süsteemide rakendamine, kuidas on nende rakendamisele kaasa aidanud üldine sotsiaalmajanduslik kontekst ning riiklikud poliitikad ja algatused. Uuringus viidi läbi 10 intervjuud erinevate rakendavate üksuste osapooltega ning toodi välja peamised barjäärid, mis takistavad innovaatiliste ja kulutõhusate telemeditsiinilahenduste juurutamist Eestis.
Tegemist oli alamuuringuga Euroopa Komisjoni laiemast hooldusravi ja tervise jälgimise süsteemide uuringust “Strategic Intelligence Monitor on Personal Health Systems“. See uuring keskendub rohkem info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) rollile integreeritud hoolduse edendamisel ning milline on praegune olukord telemeditsiini strateegiate vallas.
Riigi tasandil ollakse keskendunud üleüldiselt rahvatervisele. Seni pole pikaajalise hoolduse ja IKT kombineerimist eriti käsitletud. See uuring analüüsib näidisjuhtumitena kolme telemeditsiini projekti, mis kasutavad tehnoloogiat. Esiteks, VIRTU projekt, mis arendab erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja virtuaalseid teenuseid, keskendudes videokonverentsidele. Teiseks on DREAMING projekt, mille eesmärk oli pakkuda teenuseid (näiteks kodumonitooring), mis võimaldaksid eakatel püsida ohutult oma koduses keskkonnas nii kaua kui võimalik ja jätkuvalt suhelda lähedastega. Kolmas projekt oli ELIKO, mis kasutas üht telemeditsiini strateegia prototüüpi erinevate meditsiinirakenduste jaoks, nagu näiteks eakate järelvalve, mobiilne telemeditsiin, et koguda kiiresti andmeid krooniliste haigustega patsientide või rasedate naiste kohta, ning taastusravi võimalused, sealhulgas operatsioonijärgse taastumise.
Uuring leidis, et patsiendi jälgimisel telemeditsiini strateegiate rakendamise abil on palju abistavaid ja takistavaid tegureid.
Abistavad tegurid:
- Rahvusvahelised algatused ja projektid
- Eesti IKT-sõbralik keskkond ja püüd innovatsiooni poole
- Entusiastid, kes on sektoris algatanud selliste tehnoloogiate kasutuselevõtu
- Pilootprojektid on õpimaterjal tulevaste projektide heaks
Takistavad tegurid:
- Tervishoiu- ja sotsiaalabisüsteem on omavahel vähe integreeritud
- Turg on väike ja riik finantseerib võrdlemisi vähe
- Keskvalitsusel puudub aktiivne roll sobiva tehnoloogia arendamisel
- Tervishoiutehnoloogia hindamise tavad on vähe arenenud
- Kohalikud omavalitsused ei tee sotsiaalabi valdkonnas eriti koostööd
- IKT arengud ja sotsiaalabisüsteem on omavahel vähe lõimunud
- Kohalikes piirkondades internetiühenduse kiirus varieerub
- Meditsiinitöötajate vähene huvi
- Haiglatel pole stiimuleid kodumonitooringu rakendamiseks
- Eesti meditsiinitöötajate IT-oskused on keskmiselt piiratud
- Keeruline on leida majanduslikult suutlikke Eesti investoreid
Ideaalis algatab tulevased arengud telemeditsiini strateegiate vallas märkmisväärne muutus Eesti Haigekassa hüvitamise korras. Lisaks on vaja tõsta teadlikkust arstide ja meditsiiniasutuste seas (mõjutavad Eesti Haigekassa ja sotsiaalministeeriumi otsuseid), patsientide hulgas (võimalus mõjutada enda arste) ning ettevõtjate seas (innovatsiooni ja loovuse pool).
Eesti ühiskond on üsna IKT-sõbralik ning sellel on soov areneda, mis muudab Eesti võimalikuks tulevaseks eeskujuks telemeditsiinis. Üleriigiline andmebaas elektrooniliste terviseandmetega annab vajaliku aluse telemeditsiini strateegiate rakendamiseks. Takistavad faktorid on Eesti ühiskonna vananemine, mis vähendab maksumaksjate hulka ja suurendab nende inimeste hulka, kes kannatavad vananemisega seotud või krooniliste haiguste käes. Ka majanduslikud tegurid pole eriti soosivad. Siiski on uuringu järeldus see, et vähemalt hoolekandeteenuste valdkonnas on see võimalik uus suund, mis võib aidata Eestis neid takistusi ületada.