Eesti koht Euroopa innovatsiooni tulemustabelis on viimastel aastatel tublisti paranenud ning oleme jõudnud innovatsiooni järgijate sekka. Samas on meil selgelt veel arenguruumi, et tõusta innovatsiooniliidrite hulka. Seadmaks sihte tulevikuks, on oluline vaadata ka tagasi. Antud uuringu eesmärgiks ongi saada ülevaade Eesti ettevõtete uuendusmeelsust soodustavate tegurite kohta, mis aitaks meie ettevõtetel parandada oma konkurentsivõimet rahvusvahelisel tasandil.

„Eesti andmetes on endiselt märkimisväärne väga kõrge innovaatiliste ettevõtete osakaal, mis on lähedane Soome tasemele ja ligikaudu kaks korda kõrgem kui Lätis“ – Risto Kaarna

Uuringus selgunud tulemused andsid tunnistust meie ettevõtete käitumise juba varem eksisteerinud trendide jätkuvuse kohta, seda nii heas kui ka halvas mõttes. Esimeste hulgas võib nimetada näiteks ettevõtete üldist suhteliselt kõrget innovatsiooniaktiivsust ja ettevõtetevahelist tihedat koostööd innovatsiooniprotsessis, aga näiteks ka radikaalsete uuenduste vähesust ja ettevõtete vähest koostööd ülikoolide ja uurimisasutustega.

Peamised innovatsioonisüsteemi tõrked on jagatud nelja kategooriasse:

  • Suutlikkuse tõrge avaldub organisatsiooniliste ja turunduslike uuenduste vähesuses, väiksemate ettevõtete väheses innovatsioonitegevustes osalemises ning inimressursi väheses suutlikkuses.
  • Institutsiooniline tõrge avaldub ülikoolide, kohalike omavalitsuste ja ettevõtete vahelises väheses koostöös.
  • Võrgustikutõrked avalduvad väheses teadmiste ülekandes ülikoolidest ettevõtetesse.
  • Raamistikutõrked on näiteks koduturu nõudlus buumi ajal ja teatav stagneerumine innovatsioonitegevustes.

Edasise innovatsiooni toetamise tegevuses tuleks vaadata innovatsioonipoliitika regulaarselt üle ja täpsustada fookust. Tulenevalt erinevatest Eesti majanduse tulevikustsenaariumidest anti järgmised soovitused:

  • Valitsus peaks toetama ettevõtete siirdumist nn juhtivatele turgudele, et suurendada ettevõtete uut laadi turgude osa.
  • Pöörama rohkem tähelepanu organisatsioonilisele ja turundusinnovatsioonile.
  • Võtma kasutusele laiemad innovatsioonistrateegiad, mis muudaksid ettevõtted majanduslikust surutisest vähem sõltuvaks.
  • Jätkata kõrge lisandväärtusega alustavate ettevõtete toetamist uutes ja arenevates sektorites ning suurendada nende investeerimisvõimalusi.
  • Suurendada teadmiste ülekannet ettevõtlussektorisse, luues selleks paindliku ja uurimisasutustest sõltumatu vahendaja, kes tegeleks ettevõtete ja spetsialistide ning kõrgharidus- ja uurimisasutuste kokkuviimisega.
  • Aktiivsemalt toetada innovatsioonijuhtide värbamist ettevõtetesse.

Vaata ka

Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007-2013