Eesti infoühiskonna areng on alates 1990. aastatest olnud märkimisväärne. Käesoleva peatüki eesmärk oli tutvustada tudengitele ja laiemale auditooriumile Eesti arenguid ja selle kaudu täiendada koostatavat elektroonilist õpikut. Artikliks väideti, et peamised Eesti infoühiskonna kujunemist mõjutanud tegurid on majanduslikud faktorid, avaliku sektori aktiivne roll, tehnoloogiline kompetents ning sotsiaalkultuurilised tingimused.

„Eesti infoühiskonnaalane edu on laialt tunnustust leidnud. Seda kinnitavad kõrged reitingud e-valmidust hindavates indeksites ja seda mitte ainult Kesk- ja Ida-Euroopa riikide hulgas, vaid ka vanade Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas.“ – Tarmo Kalvet

Selgus, et Eesti infoühiskonna arengu alustaladeks on olnud telekommunikatsiooni- ja pangandussektorid. Lisaks on ettevõtted nendest sektoritest samuti oluliste teadlikkust tõstvate ning haridusalaste initsiatiivide taga.

Avaliku sektori tegevus on samuti olnud märkimisväärne läbi toetava regulatiivse keskkonna võimaldamise, aga ka infrastruktuuriliste projektide ning innovatiivsete e-teenuste käivitamisel. Avaliku sektori arenguid on samuti mõjutanud mõningad valitsusvälised organisatsioonid. IKT-alased oskused ning teadus- ja arendustegevusalane võimekus, mis on paljuski nõukogudeaja pärand, on samuti tähtsal kohal.

Tegurid, mis on soodustanud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) infrastruktuuri ja e-teenuste tekkimist:

• Kiire majanduskasv ning selle otsesed (näiteks maksutulude kasv, millest finantseeritakse ka riigi IKT investeeringuid) ja kaudsed mõjud (elustandardi tõus) on Eesti infoühiskonna arengut kindlasti ja positiivselt mõjutanud.
• Võib väita, et oluliseks teguriks oli Eesti 1980-date aastate suhteline mahajäämus telekommunikatsiooni infrastruktuuri ja IKT osas. Suurarvutite kiire väljavahetamine personaalarvutite vastu ning tšekiajastu vahelejätmine panganduses aitasid kindlasti Eesti kiirele arengule kaasa.
• Eesti infoühiskonna arengu alustaladeks on telekommunikatsiooni- ja pangandussektorid. Pangandussektor asus traditsionaalsete finantsteenuste kõrvalt pakkuma ka e-teenuseid, mistõttu hakati kõrgekvaliteediliste e-teenuste pakkumist ootama ka teistelt erasektori ettevõtetelt ning avaliku sektori asutustelt.
• Ilma IKT-alaste oskuste ja teadus- ja arendustegevuse alase võimekuseta, mis oli paljuski nõukogudeaja pärand, poleks e-valitsuse edu ning mahukate teadus- ja arendustegevusega seotud toodete väljatöötamine võimalik.
• Kõige edukamate IKT-põhiste lahenduste ja teenuste tekke seisukohast on äärmiselt oluliseks osutunud innovatsiooni toetav kultuuriline keskkond.
• Eesti IKT arengus on määravaks osutunud ka Riigikogu poolt heaks kiidetud seadusandlikud aktid, mis lõid kõik vajalikud eeldused selliste projektide nagu elektrooniliste funktsioonidega varustatud ID-kaart ja e-hääletamise teostamiseks.