IKT areng on viimastel kümnenditel olnud peamiseks progressi näitajaks terves maailmas ja selle arenguga kaasaskäimine on üha olulisem nii rahvusvaheliste organisatsioonide kui ka riikide jaoks. Ühiskonna e-valmisoleku analüüsi saab kasutada IKT arendamiseks ja paremaks integreerimiseks.

Uuringu järeldused

Viimase kümne aasta jooksul toimunud IKT-alane arendustegevus ja enamiku eestlaste valmidus uuendustega kaasa minna on ennast ära tasunud ‒ Eesti on Kesk-ja Ida-Euroopa riikide hulgas interneti, mobiili- ja arvutikasutuse poolest esirinnas.

Seni on IKT arendustegevuse peamiseks algatajaks ja rahastajaks olnud avalik sektor. Kuid viimaks on hakatud arendama ka avaliku ja erasektori koostööd. Vaata Maailma sihtasutuse asutamisega panid erasektori ettevõtted aluse oma osalusele selles, et aidata seni internetti või arvutit mitte kasutanud inimestel seda tegema hakata.

Samas võrreldes teiste Euroopa riikidega ei ole Eesti investeeringud IKTsse märkimisväärselt suured olnud. Kuid piiratud ressursside tõttu on investeeringud olnud võrdlemisi sihipärased ja ratsionaalsed. Ning ka Eesti väiksus võib olla omamoodi eeliseks – kohalikud omavalitsused on olukorras, kus nad mitte ainult peavad ressursside kasutamiseks koostööd tegema, vaid ka saavad seda teha.

Probleemikohad

Interneti kasutajate ja mitte-kasutajate vahel on tekkimas digitaalne lõhe. Kuna üha rohkem teenuseid ja informatsiooni on ainult internetis kättesaadavad, võib see tulevikus tähendada, et nende kahe grupi hoiakud riigi suhtes hakkavad üha rohkem erinema.

Kodanikukeskse e-riigi ja kliendisõbraliku ärikeskkonna loomine peab saama prioriteediks. Selleks vajalikud vahendid on juba olemas, kuid nüüd tuleb neid kasutama hakata.

Kuna Põhjamaad on IKT arenduse poolest maailmas juhtivate riikide hulgas, on Eesti üritanud järgida nende eeskuju. Nende riikide kogemustest tuleks õppida ja hakata senisest rohkem tähelepanu pöörama teadus-ja arendustegevuse investeeringutele, kõiki gruppe kaasava dialoogi alustamisele ja osapooltevahelisele koostööle.