Ida-Virumaa kõrgema töötuse ning piirkonnas toimunud suurte koondamiste leevendamiseks on Töötukassa rakendanud seal täiendavaid tööturumeetmeid. Uuring keskendub nendest kahele: tasemeõppes osalemise toetus ja töökoha loomise toetus. Uuringu eesmärk on analüüsida täiendavaid tööturumeetmeid kasutanud inimeste ja tööandjate kogemusi meetmete kasutamisel ning nende käekäiku meetmete kasutamise ajal ja pärast nende lõppemist. Uurimuse keskmes on kolm küsimust:

  1. Kuidas on meetmete kasutamine mõjutanud inimeste käekäiku tööturul või hariduse omandamisel?
  2. Millised on suurimad takistused teenuste eesmärkide saavutamiseks (sh uute töökohtade loomiseks ning inimeste haridustaseme tõstmiseks või kaasajastamiseks)?
  3. Mis on vajalik nende teenuste edukaks elluviimiseks?

Tulemused

Töökoha loomise toetus

  • Valdavalt jõuavad inimesed toetuse raames loodud töökohtadele töötukassa vahendamisel.
  • Oluline on pöörata tähelepanu töötingimustele ja töö kvaliteedile. Mitme analüüsitud juhtumi puhul ei vastanud töötingimused kokkulepitule või muutusid järsult peale toetuse lõppemist, mis on ajendanud ka töölt lahkumise.
  • Teenusega luuakse enamasti lihtsat tüüpi tööd, mida on võimalik õppida töökohal. Iseloomulik on töökohal juhendamine, mis mängib olulist rolli tööga rahulolus. Seetõttu vajavad tööandjad tuge uute töötajate juhendamisel või tööga kohanemisel toetamisel. Praktika kombineerimine töökoha loomise toetusega olnud hea näide sellest, kuidas väljaõpet ja juhendamist töötajatele pakkuda.
  • Suure hulga uute töötajate värbamisel satuvad tööandjad raskustesse töötajatele individuaalse tähelepanu pakkumisega, piisava juhendamise ja väljaõppe tagamisega. Tööandjad vajavad selles olukorras täiendavat tuge ja teadmisi sellest, milliste töötukassa teenustega on võimalik töökoha loomise toetust kombineerida ning kuidas see saab toetada pikaajaliste töötute uuel tööl püsimist.
  • Selleks, et tagada piisavalt tähelepanu kõigi töötajate valikule, juhendamisele ja väljaõppele, tuleks töökohti luua väiksemas mahus kui toetuse tingimustega seatud 20 inimest. Uue piirkondliku töökoha loomise toetuse puhul on seatud minimaalselt 5 töökoha loomise nõue.
  • Töökoha loomise toetusega saadud töökogemus ei mängi olulist rolli tulevikus töö saamise võimaluste parandamisel. Pigem on see andnud sissetuleku teenimise võimaluse olukorras, kus alternatiivid puudusid või ei olnud inimene suutnud iseseisvalt paremat tööd leida. Samas on madalamate oskustega ja pigem lihttööd tegevatele töötutele ka see väga oluline ja vajalik teenuse tulemus.

Tasemeõppe toetus

  • Paljudele ei olnud õppima asumine läbi mõeldud ja kaalutletud otsus (ootamatult tulnud võimalusest haarati kinni, mindi sõbraga kaasa). Erialavalikud on olnud rohkem juhuslikud ja sõltuvad sellest, mida kodukohas valida on või kuhu parasjagu sel hetkel sai õppima asuda (mis tundus huvitav).
  • Kui õppima asumise tõuge tuli sageli töötukassast, räägitakse eriala valikuga seoses töötukassa rollist märksa vähem. Selleks, et toetada läbimõeldumaid eriala valikuid, on oluline ka tugevam nõustamine eriala ja kooli valimisel ja vastava otsuse tegemisel. Oluline on sealjuures arvestada kohalikku konteksti (mis on töötamise perspektiiv piirkonnas), aga ka suunamist suurema tööjõu nõudlusega erialade juurde. Seda on töötust ennetavate meetmete kujundamisel juba ka arvestatud.
  • Tugevama nõustamisega peaks kaasnema ka potentsiaalse õppija motivatsiooni hindamine ja isikliku plaani tegemine – mis eesmärgil soovitakse õppida, millised on potentsiaalsed erialast tööd pakkuvad tööandjad, millistele töökohtadele soovitakse lõpetades kandideerida või töövarju, praktika vms tegevuste kasutamine, et saada aru töö iseloomust.
  • Oma õpingutega ollakse üldiselt rahul. Õpinguga seotud raskused tulenevad sellest, et täiskasvanuna on õpingutega olnud keeruline kohaneda (alustada uuesti õppimist, harjuda kiire õppetempoga). Õppenõustamist ja tuge saab siin eelkõige pakkuda kool, aga toetavas rollis ka töötukassa, pidades kliendiga tihedamat ühendust just õpingute algusperioodil.
  • Tihe koostöö kooli ja töötukassa vahel saab toetada õpilasi praktikakoha leidmisel, mis on intervjuude järgi võtmetegur erialase töö leidmisel. Vaja on suurendada õpilaste teadlikkust praktikakoha leidmise võimalustest nii kooli kui töötukassa toel ning edendada koostööd kooli ja töötukassa vahel (sh õpilaste suunamine sobivate praktikapakkumiste juurde, tööandjate praktikapakkumiste vahendamine).
  • Oluline vajadus nõustamise ja suunamise järele tekib taas õpingute lõpetamisel, et toetada reaalsete sammude tegemisel erialase töö leidmiseks. Siinkohal on oluline koolide roll ametikohtade, töö iseloomu ja potentsiaalsete tööandjate tutvustamisel. Töötukassa saab omalt poolt toetada, pakkudes vajalikku infot lõpetama hakkavatele õpilastele (erialaste töökohtade vahendamine, vajadusel kandideerimise toetamine ja nõustamine, julgustamine) eelkõige läbi karjäärinõustamise ja karjääritubade.