Poliitikate analüüsimiseks kasutatakse tihti mudeleid, mis on sagedasemaks kasutamiseks kas liiga keerulised või kulukad. Siinkohal on erandiks aga mikrosimulatsiooni mudelid. Käesoleva uuringu eesmärk on anda ülevaade Eestis 2005. aastal kehtivast maksude ja toetuste süsteemist, mille põhjal oleks võimalik rakendada EUROMODi mikrosimulatsioonimudelit. Ülevaade on jagatud kolmeks peamiseks osaks: otsesed maksud, kaudsed maksud ja toetused, mida analüüsitakse detailsemalt ka simuleerimise kontekstis. Lisaks sellele kirjeldatakse lühidalt Eesti maksusüsteemi ajaloolist arengut ja esitletakse statistikat riiklike maksutulude ja kulutuste kohta.
Eesti maksusüsteem on taasiseseisvumisest alates olnud pidevas arengus. Kuigi nõukogude pärandi minetamine võttis aega, kehtestati juba esimestel iseseisvusaastatel tolle aja kohta üsna innovaatiline proportsionaalne tulumaks. Algusest peale on maksusüsteem põhinenud kuuel riiklikul maksul: üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid ja maamaks. Vahetult pärast sajandivahetust tehti kaks olulist muudatust, nimelt kehtestati mainitud sotsiaalmaks ja tehti muudatusi ettevõtte tulumaksus. Euroopa Liiduga liitumine samas märkimisväärseid muutusi kaasa ei toonud, kuna kõik vajalikud reformid olid tehtud enne liitu astumist.
Maksukoormus Eestis
Maksudest laekub Eesti riigieelarvesse 82% tuludest, millest umbes kolmandik on pärit kaudsetest ja ülejäänud otsestest maksudest. Kaudsete maksude puhul on omakorda veidi üle poole pärit sotsiaalmaksust ja ülejäänud enamjaolt tulumaksust. Mikrosimulatsiooni mudeli rakendamise puhul on oluline märkida, et tulumaks on proportsionaalne ning sellele kehtivad mitmed soodustused ja vabastused. Sotsiaalmaks toetab riigi pensioni- ja tervishoiusüsteemi ning koosneb ka vastavatest maksudest mitmetele tuludele. Kaudsetest maksudest on olulisim käibemaks, mis moodustab kaks kolmandikku sellest maksukategooriast pärinevast tulust. Lisanduvad veel aktsiisid ja kohalikud maksud.
Riigieelarve tulud, 2004
Eesti sotsiaalkaitse süsteem põhineb mitmetel toetustel, millest veidi alla poole makstakse riigieelarvest välja erinevate, peamiselt vanaduspensionitena. Sotsiaalmaksudel põhineb ka tervisekindlustus. Ülejäänud toetusi makstakse perekondlikel, aga ka töötuse ja töövõimetusega seotud põhjustel, millele lisanduvad toimetulekutoetus ja erinevad kohalikud toetused. Kui paljusid makse on võimalik kaasata EUROMODi mikrosimulatsioonimudelisse, siis leidub ka selliseid, mida põhiliselt andmete puudumise tõttu simuleerida võimalik ei ole.