Praxis analüüsis HIVi mõju majandusele ja tööandjatele eesmärgiga anda ligikaudne pilt HIViga seotud majanduslikust koormusest Eesti ühiskonnale. Analüüsi järelduste põhjal esitati tööandjatele soovitused, mille arvestamisel on võimalik vähendada uute HIV-nakatunute juhte. Tööandjaid tunnistavad, et HIVil on negatiivne mõju nii ärikeskkonnale (makromajanduslik mõju), kui ka otse ettevõttele (mikromajanduslik mõju) (Barnett, 1999). Järgmisel joonisel on kirjeldatud HIVi mõju tööandjatele. Kõige otsesemalt mõjutavad tööandjaid suurenenud haiguse tõttu töölt puudumine, suurenenud tööjõu voolavus, väljaõpetatud töötaja lahkumine ning välja on toodud ka töömoraali langus. Peamisteks kuludeks sotsiaalkaitsekulude suurenemine. Kokkuvõtvalt võib väheneda ettevõtte kasum ning tootlikkus. Järgmisel joonisel on ära toodud HIVi mõju tööandjale.

hiv

Erinevad HIV-positiivsed mõjuvad ettevõtetele erinevalt: varases staadiumis avastatud ja järjepidevalt ravitud HIV-positiivsed tööandjale lisakulu ei tekita, kuid hilise avastamisega või üldse mitteavastamisega juhud tekitavad väljaminekuid.

„Eeldades, et iga aasta lisandub umbes 400 HIVi juhtu, siis võib hinnanguliselt öelda, et ühe juhu kulud on aastas umbes nakatunu kohta 5330 eurot ning 400 uue juhu näol lisandub igal aastal kuludesse 2,1 miljonit eurot.“ – Riina Sikkut

Ettevõtted peaksid tegema tihedamat omavahelist koostööd, mis hõlmaks HIV ennetusalaseid koolitusi, teavituskampaaniaid vms üritusi. Sealjuures on oluline, et oleksid kaasatud ka väikese ning keskmise suurusega ettevõtted, kuna selliseid on Eestis just kõige rohkem. Lisaks peaksid ettevõtjad julgustama töötajaid ennast testima ja selle ka anonüümsel teel neile võimalikuks tegema. Tervise Arengu Instituut on taganud alates 16-eluaastast HIV-testimise ja nõustamise, kuid inimesed ei tea nende testimiskabinettide olemasolust. Siin võiksid tööandjad aidata kaasa töötajate teavitamisele. Veel võiksid tööandjad minimaalselt ettevõtte tasandil välja töötada strateegia üldiste hoiakute ning häbimärgistamise suunamiseks HIVi teemal. Tööandjad peavad eelkõige ise andma positiivset eeskuju HIV-positiivsetega suheldes ja neid mitte mingil juhul diskrimineerima.

Lisaks ennetamisele peaksid tööandjad tõsisemalt tegelema oma töötajate elustiili/hoiakute kujundamisega ning pakkuma neile töökohal tervislike eluviiside kujundamist toetavaid meetmeid. Kui töötaja väärtustab enam oma tervist, siis suure tõenäosusega oskab ta ka sellistesse nakkushaigustesse haigestumist vältida ja peab oluliseks regulaarset kontrolli.

Vaata ka

Ettevõtted HIV vastu

Aruanne HIVi ja AIDSi epidemioloogilisest olukorrast

Aruanne HIVi ja AIDSi epidemioloogilisest olukorrast 2

Eesti riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006–2015