Juuniks 2004 oli Eestis registeeritud 4031 HIV positiivset. Oleme Euroopas kindlal juhtpositsioonil viiruse kõige kiirema leviku poolest. Käesoleva uuringu eesmärk oli analüüsida HIV/AIDSi ennetustegevust Eestis ja hinnata, kas rakendatu riiklikud meetmed ja otsused on loonud parimad eeldused efektiivsemaks ennetustegevuseks ning epideemia leviku pidurdamiseks.

„Eestit teadvustatakse rahvusvaheliselt üha rohkem riigina, mille võimekus aidsiepideemiaga võitlemisel jääb alla isegi Venemaale ja Ukrainale.“ – Ruta Kruuda

Ennetussüsteem oli alarahastatud

Selgus, et Eestis oli vähemalt eesmärkide tasandil kaetud kõik maailmas levinud ja oma tulemuslikkust tõestanud metoodikad: kahju vähendamine süstivate narkomaanide seas; vabatahtliku nõustamise kättesaadavus; riskikäitumise vähendamine. Kahjuks selgus uuringus, et tegelik rahaeraldus riiklikule ennetusprogrammile oli viimaste aastate jooksul olnud oluliselt väiksem kui eelarves planeeritud. Hädavajalik on planeerida ja eraldada riiklikule ennetusprogrammile eesmärkide saavutamiseks piisavaid vahendeid ning planeerida programmi eelarveid nii, et need peegeldavad strateegilisi valikuid.

Valitsuselt oodati liidrirolli

Selgus, et kõigil osalistel on erinev arusaam sellest, kes vastutab ennetuse eest. Probleemi tajutakse vaid Sotsiaalministeeriumi tasemel oleva probleemina, kuigi tõhus ennetustöö eeldab ka Haridus-, Justiits-, Sise- ja Kaitseministeeriumi poolseid tegevusi. Töös soovitati taasalustada kvartaalse või poolaastase aruandlusega Vabariigi Valitsusele ennetustegevuse ning narkomaania ennetusstrateegia elluviimisel. Samuti soovitati riigi poolt näidata selget liidrirolli omavalitsuste ja teiste osapoolte suhtes, et motiveerida neid tegutsema HIV-st ja narkomaaniast tingitud kahju ennetamisel.

Tervishoiusüsteemi valmisolek oli küsitav

Arvestades prognoositavat antiretroviirusravi vajavate haigete osakaalu tõusu ning ka aidsihaigete arvu tõusu, oli uuringu koostamise ajal Eesti tervishoiusüsteemi suutlikkus pakkuda ravi kõikidele abivajavatele aidsihaigetele küsitav. Eestis olid olemas ravijuhised HIV-nakkuse diagnostika ja ravi alal, kuid ravijuhiste olemasoli ei taganud veel nende rakendamist arstide igapäevapraktikas. Seepärast soovitati tõhustada koostööd ülikoolide ja täiendkoolituskeskustega, et HIV/AIDSi valdkonnas välja töötada baas- ja täienduskoolitusprogrammid perearstidele, nõustajatele ja sotsiaaltöötajatele.

Untitled