Hariduslik ebavõrdsus on aastatel 1959-2000 märgatavalt vähenenud. Kui 1959. aastal oli hariduse Gini koefitsiendi väärtus 0,33, siis 2000. aastal oli see 0,18 (hõlmatud on rahvastik alates 15-ndast eluaastast). Seega on suhtelised erinevused kooliskäidud aastate osas vähenenud peaaegu kaks korda. Paralleelselt on keskmine õpiaeg märgatavalt pikenenud – 5,6 aastalt 10,6 aastale. Sellised tulemused on analoogsed teistes riikides toimunud arengutega.
„Formaalse hariduse ebavõrdne jaotumine viitab ühiskonna hariduslikule kihistumisele, mis ohustab tasakaalustatud arengut.” – Alari Paulus
Hariduse Gini koefitsient on majandusliku ebavõrdsuse hindamisel kasutatava näitaja analoog, mis leitakse omandatud haridust iseloomustavate näitajate jaotuse põhjal. Tuletatakse nominaalselt õpiaega arvestades iga indiviidi jaoks hinnanguline kooliskäidud aastate arv, mille suhtelist varieerumist väljendatakse hariduse Gini koefitsiendiga.
Käsitletud perioodil on keskmine haridustase kõrgem:
- linnarahvastiku,
- mitte-eestlaste
- ja meeste hulgas.
Olulise muutusena on naiste keskmine haridustase viimasel kümnendil ületanud meeste keskmise haridustaseme. Seda võib põhjendada siirdeperioodil kaasnenud muutustega ühiskonnas – meeste keskendumine karjäärile.
Hariduse Gini koefitsient osutab vanusegruppide lõikes suurimale hariduslikule ebavõrdsusele eakaimate hulgas ning madalaimale ebavõrdsusele 35-39 aastaste hulgas. Noorte hulgas on haridustasemete ebavõrdsus langenud kõige vähem, mis on ohumärgiks rahvastiku haridusiku kihistumise kasvu kohta.
„Madalam hariduslik ebavõrdsus on majanduslikult kasulikum, kuna võimalik üleharitus on tänapäeva teadmispõhiste majanduste puhul märgatavalt väiksem probleem kui inimeste potentsiaali ebatäielik kasutamine.” – Alari Paulus
Haridusliku ebavõrdsuse vähenemine tagab indiviididele võrdsemad võimalused ja võimalik sotsiaalne ning majanduslik ebavõrdsus väheneb samuti.
Gini koefitsiendi abil jälgitavad muutused on võrdlemisi pikaajalised, samuti võtab aega nendele reageerimine. Seetõttu on täiendav, eelkõige noorte hariduslikku käitumist kirjeldav haridussüsteemi seire ja analüüs asendamatu.
Joonis: Haridustasemete nominaalsed kestused (aastates) Eestis 20. sajandi teisel poolel.
