Alates 1950. aastatest on inimeste seas füüsiliste tegevuste maht oluliselt vähenenud. Kehaline aktiivsus ja spordi tegemine mõjutavad otseselt laste ja noorte kehalist ja vaimset arengut. Treenimise käigus toimuvad organismis füsioloogilised ja biokeemilised muutused, mis avaldavad mõju nii noorena kui ka täiskasvanueas. Regulaarne sportimine ja kehaline aktiivsus kaitsevad terviserikete vastu. Praeguseks läbi viidud uuringud aga näitavad, et Eesti noorte liikumisaktiivsus on jätkuvalt kesine – laste osakaal, kelle päevane liikumine jääb alla soovitusliku normi, moodustab 43%. Gümnaasiumisastme noortega on olukord vanusegruppide võrdluses kõige kriitilisem.

Selleks et mõista, mis on noorte puhul sportimisel takistused ja motivatsioonid, millised on võimalused probleemi lahendamiseks ja kuidas seda teha, on Praxis läbi viimas analüüsi, mis kaardistab noorte liikumisharjumusi, põhjuseid treenimise lõpetamiseks ning kehalist aktiivsust mõjutavaid tegureid. Analüüs viiakse läbi ettevalmistamaks temaatilist mõttehommikut.