Igal aastal avaldatakse riigieksamitulemuste põhjal Eesti gümnaasiumide pingerida, kus järjestatakse koolid parimast kehvemani. Koolide esindajates, lapsevanemates ning ka teistes teemast huvitatud inimestes tekitab pahameelt asjaolu, et nimekirja koostamisel on otsustav vaid üks tegur – eksamitulemused. Seetõttu on uuringus püütud leida teisigi näitajaid, mille alusel gümnaasiume omavahel võrrelda saaks.

Analüüsi tulemusel selgus, et peamised hea kooli tegurid on meeldiv koolikliima, õpilaste ja õpetajate hea läbisaamine, turvalisus ning kokkuhoidev ja vaba õhustik. Õpetajaskonna puhul on oluline, et õpetajad oleksid hoolivad, abivalmis ning leiaksid õpilaste jaoks piisavalt aega. Ka peaksid õpetajad oskama õpilastele ainet hästi selgeks teha ning tekitada õppimiseks motivatsiooni. Õppimist soodustab see, kui koolis on kõik õppimiseks vajalik, koolihoone on korras ning õpilasel on võimalus valida enda jaoks sobivaima õpilaste arvuga klass.

Oluline koolide headuse näitaja on edasiõppijate hulk. Koolide võrdlemisel tuleks tähelepanu pöörata sellele, mida teevad koolid, et nende õpilastest kasvaksid tublid ühiskonna liikmed ja mitmekülgsed isiksused. Lisaks õpitarkusele peaksid koolid pakkuma õpilaste arendamiseks mitmesuguseid teisigi võimalusi, sh eluks vajalikke oskusi.

Õpilaste gümnaasiumivalikul on oluliseks teguriks õppesuunad, mistõttu võiks koolid õpilastele sellekohast infot edastada selgelt ja ülevaatlikult.

Tabel: Viljandimaa intervjuude-arutluste tulemusel valminud ülevaade hea kooli peamistest teguritest ning nende eri aspektidest

Lisaks nimetatud näitajatele võiks välja tuua ka gümnaasiumisse saabuvate õpilaste varasemad hinded või eksamitulemused, nagu ka gümnaasiumisse soovijate konkursi tiheduse ja õpilaste jaotuse koduse keele alusel.

Järgmise sammuna võiks püüda kokku panna ühes regioonis vabatahtlikult osaleda soovivate koolide reaalsed võrdlustabelid, saamaks esimest ettekujutust sellest, millise pildi võrdlustabelid võiksid koolidest anda.