2019. a alguse saanud Euroopa õpetajate ja koolijuhtide hariduspoliitika võrgustikul (European Education Policy Network on Teachers and School Leaders, EEPN) sai just (2022. a detsembris) läbi – seekord viimane – tegevusaasta, ning nagu tegevusaasta lõpus ikka, valmisid ka uued uuringuaruanded.

Seekordsed uuringud keskendusid kaasaegsetele hariduspraktikatele, mille ühisnimetajaks on pürgimus jätkusuutlikkuse ja holistilisuse poole. Käsitleti nt järgmisi teemasid: põimõpe, võrgustikupõhine tegutsemine koolis, koolid kui õpikogukonnad.

Mõned nopped värsketest uuringutest:

  • Põimõpe (blended learning) tähendab erinevate lähenemiste kasutamist õppimisprotsessis, kuid see ei piirdu ainult näost-näkku õppimise kombineerimist distantsilt toimuva digiõppega. Põimõppes lõimitakse erinevad õppekeskkonnad (nt kodu, online, kool, töökoht), kompetentside arendamise protsessid (nt elukestev õpe, professionaalne areng), afektiivsed aspektid nt (motivatsioon, rahuldus) ja inimesed (nt õppijad, õpetajad, tugispetsialistid, vanemad).
  • Holistiline lähenemine koolile (whole school approach) on protsess, mille käigus adresseeritakse nii õppijate, kooli töötajaskonna kui ka laiema kogukonna vajadusi, kusjuures raamiks ei ole mitte ainult õppekava, vaid kool ja õpikeskkond laiemalt; see on kogukondlik ja koostöine tegevus, arendamaks õppijate õppimist, käitumist ja heaolu ning tingimusi, mis neid toetavad. Lähenemisel on mitmeid väljakutseid: nn autsaideriks jäämise väljakutse, sotsiaalse klassi väljakutse, digitaalne väljakutse ja jätkusuutlikkuse väljakutse.
  • Jätkusuutlikule arengule orienteeritud haridus (Education for Sustainable Development, ESD) on haridus, mis võimaldab igal inimesel omandada teadmisi, oskusi ja väärtusi, kujundamaks jätkusuutlikku tulevikku. See tähendab jätkusuutlikku arengut puudutavate võtmeteemade (nt kliimamuutus, katastroofide riskide vähendamine, bioloogiline mitmekesisus, vaesuse vähendamine, jätkusuutlik tarbimine) integreerimist õppesse. See hõlmab osaluspõhiseid õppimis- ja õpetamismeetodeid, mis motiveerivad ja võimestavad õppijaid oma käitumist muutma ja jätkusuutliku arengu nimel tegutsema. See soodustab kompetentse nagu kriitiline mõtlemine, tulevikustsenaariumite kujutlemine ja koostöine otsustamine. UNESCO hinnangul eeldab ESD rakendumine laiahaardelisi muutusi paljudes praegustes hariduspraktikates.
  • Üha akuutsemaks murekohaks hariduses on kujunenud õpetajate stress: enam kui pooled õpetajad Euroopas raporteerivad kõrget stressi; õpetajad, kellel enda sõnul tööalast stressi ei ole, moodustavad vaid veidi vähem kui kümnendiku.

EEPN uuringuaruannete suur väärtus seisneb asjakohaste näidete koondamises – iga fookusteema osas andsid võrgustikupartnerid sisendit koduriigis rakendatavate poliitikate ja praktikate kohta ning aruannetes on tutvustatud valikut nendest. Värskeimatest uuringuaruannetest saab seega lugeda poliitikatest ja praktikatest, mida Euroopa riikides rakendatakse seoses põimõppe, holistilise haridusliku lähenemise ja jätkusuutlikule arengule orienteeritud haridusega.

………………………

EEPN oli poliitikakujundajatest, praktikutest, uurijatest ja teiste sidusgruppide esindajatest koosnev haridusekspertide võrgustik, mille eesmärk oli soodustada eri valitsemistasandite vahelist koostööd, poliitikate kujundamist ja rakendamist ning toetada Euroopa Komisjoni õpetajate ja koolijuhtide suunas arendatavaid poliitikaid. Võrgustikku koordineeris Euroopa Koolijuhtide Ühendus (European School Heads Association, ESHA) ning see koosnes 29 liikmest 18 riigist. Igal aastal oli võrgustikul üks fookusteema, mille osas viidi läbi uuring ja koostati poliitikasoovitused.

  • Esimene aasta: Õpetajate ja koolijuhtide professionaalne areng ja karjääriteed – Uuringud, Poliitikasoovitused;
  • Teine aasta: Õpetajate ja koolijuhtide oskused ja kompetentsid digiajastul – Uuringud, Poliitikasoovitused;
  • Kolmas aasta: Õpetajate ja koolijuhtide pürgimused jätkusuutliku ja holistliku lähenemise (whole-school approach) poole, tõstmaks hariduse kvaliteeti ja kaasatust – Uuringud, Poliitikasoovitused.

Praxis osales võrgustikutöös mitmes rollis, andes sisendit uuringuteks, osaledes võrgustikukohtumistel, viies läbi ühe uuringu (vt raportit siinse lehe parempoolsest jaotusest) ning levitades uuringute tulemusi Eestis.

EEPNi töid ja tegemisi puudutavate küsimuste korral võta meiega ühendust:

Sandra Haugas, sandra@praxis.ee