Transpordiinvesteeringuteks on käimasoleval SV kasutamise perioodil planeeritud 447 miljonit eurot ehk ligikaudu 13% struktuurivahenditest. Eelmisel 2007-2013 perioodil suunati ühenduste ja liikuvuse parandamisse kokku 638,2 miljonit eurot majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (MARK) alusel ning 76,7 miljonit eurot elukeskkonna arendamise rakenduskava (EARK) alusel. Transpordiprojektide näol on tegemist kulukate ja suuremahuliste projektidega, millele oodatavad tulemused ja mõju on pikaajalised ja kaugeleulatuvad. Uuringuga antakse hinnang, kas EL perioodide 2007-2013 ja 2014-2020 struktuurivahenditest toetatud transpordi valdkonna investeeringud on olnud mõistlikud ning kas need on kaasa toonud või toomas oodatud tulemusi.

Transpordil on riigi ja piirkonna majanduse arengus oluline koht. Sujuv ja säästlik transpordisüsteem tagab madalamad transpordikulud ja ligipääsu tööjõule, kapitalile, kodumaistele tarbijatele ja välisturgudele. Hästi sidustatud ja toimiv keskus-tagamaa jaotus võimaldab majandustegevust riigis kui tervikus ühtselt arendada. Seetõttu ei kõrvutata töös mitte üksnes projektide elluviimisega seotud otseseid  kulusid ja tulusid, vaid hinnatakse investeeringute tulemusel toimunud muutusi liikluskoormuses, -ohutuses ja keskkonnas.

Töös keskendutakse järgmistele kategooriatele:

  • Eesmärgipärasus– kuivõrd on transpordiinvesteeringud aidanud kaasa eesmärgile tagada kättesaadavad, mugavad, ohutud, kiired ja kestlikud liikumisvõimalused inimestele ja ettevõtetele?
  • Liikluskoormus– kas maantee- ja raudteetranspordi investeeringud on tõstnud teelõikude kasutust, suurendanud liiklusohutust ja vähendanud ajakulu?
  • Liiklusohutus– mil määral on paranenud liiklusohutus?
  • Majanduslikkus– kas struktuurivahenditest toetatud transpordiinvesteeringud on aidanud ettevõtetel kulutusi vähendada ja/või tööd optimeerida? Mil määral on muutunud ettevõtete arv toetust saanud maantee-, raudtee-, lennujaama- või sadamaprojektide piirkonnas?
  • Jätkusuutlikkus– millist mõju on investeeringud avaldanud kogu transpordi valdkonna arengule, ettevõtlusele, ühistranspordile ning kergliiklusele?
  • Keskkonnakoormus– mis mõju on säästva transpordi investeeringutel olnud keskkonnaeesmärkidele – transpordi energiakasutuse ja negatiivse keskkonnamõju vähendamisele?

Uuringu raames teostatakse kergliiklusteede loendus ja kasutatakse mobiilpositsioneeringute andmeid investeeringute kasutuskoormuse hindamisel. Liikuvuse parandamine, sealhulgas maanteede ja raudteevõrgustike korrastamine ei piirdu seni planeerituga, mistõttu uuringuga koondatavatel õppetundidel ja kogemustel varasemate projektide planeerimise ja rakendamise kohta,  on väärtuslik roll ka uute projektide kavandamisel ja elluviimisel.

Uuring valmib 2017. aasta kevadel.