Käesolev uurimus annab ELi astumise kontekstis ülevaate Eesti tööturu, sotsiaalkaitsesüsteemi ja rändepoliitika olukorrast ning väljakutsetest, mille ees need kolm valdkonda seisavad. Kirjeldatakse tööturu institutsioone ja poliitikaid, sotsiaalkaitsesüsteemi rõhuasetusega migratsiooniteemadel ning rännet soodustavaid ja takistavaid tegureid ning prognoositakse rahvastiku liikumiste arengut. Lühidalt tutvustatakse ka Eesti liitumiskõnelusi ELiga ja kõigis kolmes valdkonnas tuuakse välja erinevad poliitilised probleemid, mis ELi laienemise tulemusel ilmneda võivad.

Alates taasiseseisvumisest on Eesti tööturgu iseloomustanud pidev tööhõive langus.Hõive

Kuigi üldiselt valitsevad tööturul samad probleemid, mis ELis, siis on Eestis mõnevõrra levinum pikaajaline töötus ja töötus naiste seas. Erinevad puudused võib panna kiirete majanduslike ja struktuursete muutuste arvele, kuna nii inimesed kui ka riik ei ole jõudnud kaasas käia muutunud tööturu vajadustega, eriti puudutab see oskuste ja neile vastava väljaõppe pakkumist.

Sealjuures on Eesti kulutused tööhõivepoliitikale olnud äärmiselt madalad, jäädes ELi riikide vastavale näitajale alla lausa kaheksa korda. Samuti on Eestis üsna nõrk sotsiaalpartnerlus, millele viitab töötajate ja tööandjate madal esindatus sotsiaaldialoogis, kus lõplik sõna jääb reeglina riigile. Olukorda võivad mõnevõrra parandada ELi astumisega kaasnevad toetused, juhul kui neid otstarbekalt kasutatakse.

Sotsiaalkaitse on Eestis universaalne ning ELi astumine ei too ilmselt kaasa otseseid muutusi Eesti sotsiaalkaitsesüsteemis, kuigi inimeste vaba liikumise tagajärjeks võivad olla mitmed kaudsed mõjud. Näiteks ei hakka pensionide maksmine põhinema enam vaid elukohal ja nii pensioniskeemidele kui ka tervisekindlustusele kehtestatakse teatud piirangud.

“Tööjõu vaba liikumine survestab Eesti tööturgu eelkõige kõrgemalt kvalifitseeritud ja paindlikuma tööjõu väljarände tõttu.”

Eesti tööturu olukord soodustab mitmel põhjusel väljarännet. Tööpuudus on kõrge ja seda eriti noorte seas, samal ajal kui Eesti elanike haridustase on suhteliselt kõrge ja sissetulekud võrreldes ELiga on oluliselt madalamad. Samas hinnatakse tööjõu väljarännet pärast ELi astumist madalaks ja tööturule see erilist mõju avaldada ei tohiks. Välismaal töötamine saab olema pigem ajutine, mis võib täiendavate kogemuste tõttu Eesti tööturule ka kasulik olla. Küll aga võib väljaränne osutuda probleemiks teatud valdkondades ja vananevat rahvastikku arvestades hoopis pikemas perspektiivis.

Vaata ka

Eesti tööjõuturust pärast Euroopa Liiduga ühinemist Statistikaameti blogis