Aruanne võtab kokku Euroopa elukestva õppe programmi 2007-2009 vahehindamise tulemused Eestis. Hindamine viidi läbi Euroopa Komisjoni poolt antud suuniste kohaselt. Hindamiseks kasutati kõiki asjakohaseid dokumente, mis olid kättesaadavad, samuti intervjuusid kui infoallikaid. Kokku viidi läbi 11intervjuud elukestva õppe riiklike rakendajate ja asjasse puutuvate poliitikutega vastavates valdkondades.

Vahehindamise tulemused osutavad üldisele edukale rakendumisele Eestis. Tänu paljude aastate heale kogemusele on Eesti haridussüsteemis välja kujunenud elukestva õppe alaprogrammid. Vaatamata oma piiratud ulatusele on elukestev õpe ja selle alaprogrammid aidanud kaasa Eesti haridussüsteemi rahvusvahelistumisele ning suuremale avatusele. Elukestev õpe on samuti väärtuslik koostöö hõlbustamiseks, võrgustike loomiseks ja hariduse kvaliteedi edendamiseks.

Programmi asjakohasuse ülevaade andis märku, et hetkel ei ole Eestis tõsiseid alternatiivseid tegevusi elukestvale õppele. Oluline on märkida, et elukestva õppe loodud koostöövõrgustikud on teed sillutanud Eesti hariduses täiendavatele rahvusvahelistumise kavadele.

„Elukestva õppe rakendamine on siiani õnnestunud ja rakendajate vaated on üldiselt positiivsed.” – Laura Kirss

Õppe sihtrühmade tagasiside analüüs ja muud dokumendid näitavad, et neil ei ole olnud suuremaid probleeme. Siiski tõi hindamine välja mõned valdkonnad, kus on probleeme programmi rakendamisega. Kõige teravamad probleemid, mis vajavad Euroopa Komisjoni käsitlemist on seotud mittetoimivate juhtimisvahenditega, häirivate ja sagedaste muutustega programmi tegevustes, viivitustega dokumenteerimisel ning ebapiisava eelarvega (eelkõige Grundtvig).

Konkreetsed ettepanekud ja soovitused Euroopa Komisjonile:

        1. Pöörata vahetut tähelepanu mittetoimiva juhtimise toetamise vahenditele ja dubleerimise vähendamisele.
        2. Tagada suurem stabiilsus ja vähem muutusi programmis.
        3. Võimaldada riikidele sõnaõigus tunnustatud partnerluseks.
        4. Üle vaadata alamprogrammide eelarved.
        5. Ajaliselt üle vaadata dokumentatsiooni rakendamine.
        6. Tuua tsentraliseeritud tegevused lähemale sihtrühmadele.
        7. Vältida ebamõistliku reguleerimist.