Uuringu koostamisel ajal Eestis toimunud muutused olid võrdlemisi tüüpilised arenevatele riikidele: kiire ekspordi- ja tarbimispõhise kasvu käigus vähenesid majanduse tehnoloogia ja oskuste mahukus. Teisisõnu ei olnud Eesti senine majanduskasv suutnud luua ebaühtlast arengut tasakaalustavat väärtust. Käesoleva uuringu eesmärk oli töötada välja ettepanekud ettevõtluse arengut toetavate võimalike prioriteetide, meetmete ja nende hierarhia kohta 2007-2013 aastateks koostatavas riiklikus arengukavas.
„Edukate riikide majanduspoliitika ajaloos saame välja tuua kompleksi poliitikaid, mida me nimetame kokkuvõtlikult arengupoliitikateks ning mille eesmärk on olnud võimaldada erasektoril liikuda suure lisandväärtusega kiiresti arenevatesse sektoritesse.“ – Tarmo Kalvet
Analüüsimaks Eesti ettevõtete innovatsioonitõrkeid, viidi perioodil mai-juuni 2005 läbi küsitlus 810 Eesti ressursimahukate, madal-, kesk- ja kõrgtehnoloogiliste tootmisettevõtete ning teadmistemahukaid teenuseid osutavate ettevõtete hulgas. Küsitluse tulemusena selgus, et uuendusi juurutatakse, kuid peamiselt täiustatakse tooteid ja teenuseid ning muude – protsessi-, organisatsiooniliste ja turundusalaste innovatsioonide osakaal on madalam. Probleemiks on vähene arendustegevus, mis ei oleks seotud allhanke tegevusega.
Lisaks tehakse väga vähe koostööd teiste ettevõtetega, mille peamiseks põhjuseks on konkurentsikartus, st kardetakse, et võimaliku koostöö asemel tugevneb hoopis konkurendi positsioon. Koostöö puudumist ei nähta ka probleemina ning selle võimalikku positiivset mõju ei osata hinnata.
Probleemid, mida ettevõtjad näevad uuenduste ja seega kasvu takistusena, vajavad pikaajalisi ning süsteemseid lahendusi, mis oleks suunatud Eesti tööstuse probleemidele.
Ülaltoodust lähtuvalt teevad töö autorid ettepanekud Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamiseks moel, mis võimaldaks liikuda tööstus- ja teadmistemahukatel teenindusettevõtetel tegevustesse ja valdkondadesse, kus on võimalik tootlikkuse kiire kasv ning ettevõtete vaheline koostöö, mille tulemusena tekivad positiivsed tagasiside mehhanismid.