Arenguseire Keskus viib 2017.–2018. aastal ellu tootlikkuse arengutele keskenduva uurimisprojekti. Kavandatava projekti peamine eesmärk on hinnata lisaväärtuse kasvu perspektiive. Keskne uurimisküsimus on, millised on tulevikus võimalikud tootlikkuse kasvu allikad, mis tooks kaasa ettevõtete konkurentsivõime positiivse nihke järgmise 10–15 aasta horisondis.

Selle uurimisprojekti üks eeluuringutest on ettevõtluse ökosüsteemi uuring. Eeluuringu eesmärk on luua eeldused praegu rahvusvaheliselt suurt tähelepanu pälvinud, kuid alles arenemisstaadiumis oleva ettevõtluse ökosüsteemide kontseptsiooni rakendamiseks Eestis ning panna kokku Eesti ettevõtluse ökosüsteeme kirjeldav aluspilt, millest võiks lähtuda tootlikkust käsitlevate arengustsenaariumide koostamisel. Ettevõtluse ökosüsteemi analüüs keskendub ennekõike sellele, kuidas ettevõtete koostöösuhted ja piirkondlikud kontekstid mõjutavad ettevõtluse ambitsioonikust ning toetavad ettevõtlust, mis loob uut väärtust ja suuremat tootlikkust.

Uuring lähtub Mason ja Browni (2014) definitsioonist, mis ütleb, et ettevõtluse ökosüsteem (edaspidi EE) on omavahel ühendatud ettevõtjate (nii olemasolevate kui potentsiaalsete), ettevõtlusorganisatsioonide, institutsioonide ja ettevõtlusprotsesside kooslus, mille komponentide formaalsel ja mitteformaalsel koostoimel mõjutatakse kohalikus ettevõtluskeskkonnas ettevõtete tulemuslikkust. See tähendab, et sarnaselt looduslikele ökosüsteemidele on nii ettevõtjad kui teised erinevad ettevõtlusprotsessis osalejad (näiteks ettevõtjate liidud, tugiorganisatsioonid, kohalik võim, ülikoolid) kohalikus ettevõtluskeskkonnas omavahel seotud (nii ametlike kui ka mitteametlike suhete kaudu) ning nad mõjutavad vastastikku ettevõtete tulemuslikkust. Võib eeldada, et parema tulemuse saavutavad need ettevõtluse ökosüsteemid, kus omavaheline sidusus on suurem ning ka EE ressursse rohkem kättesaadavad ja kasutusel.

EEsid kirjeldatakse peamiselt mudelite kaudu, mis hõlmavad sotsiaalseid, kultuurilisi, käitumuslikke ja institutsionaalseid komponente. Sünteesides olemasolevaid mudeleid analüüsitakse käesolevas uuringus valitud kooslusi järgmiste komponentide alusel: eestvedamine, turud, inimkapital, uurimis- ja arendustöö, rahastamine, tugisüsteemid, taristu, poliitika ja regulatiivne raamistik ning kultuur.

Iga EE peab omama teatavat kriitilist massi ettevõtetest ja teistest huvilistest, mis on eeltingimuseks EEle iseloomulike komponentide ja nende koostoime tekkimisele. Eesti on geograafiliselt suhteliselt lühikeste distantsidega, majandustegevus on koondunud Tallinna ning Eestis ei ole piirkondlikult oluliselt erinevaid rahastusmudeleid. Kõik eelnev viitab sellele, et Eesti on pigem üks EE. Seetõttu otsustati käesolevas uuringus analüüsida ettevõtluse ökosüsteemilaadseid kooslusi, mis on EE alamsüsteemid ning neid kooslusi analüüsitakse tuginedes EE komponentidele.

Töös analüüsiti üheksa EE komponendi alusel nelja erinevat kooslust:
1. Väikelaevaehituse kooslus;
2. Biotehnoloogia kooslus;
3. Toiduainete tootjate kooslus;
4. Puitmajade tootjate kooslus.

Uuringu tulemusena:

  1. Töötati välja uus EE mudel.
  2. Analüüsiti nelja valitud kooslust välja töötatud EE mudeli alusel.
  3. Lähtudes kirjeldatud Eesti kooslustest ja teoreetilistest mudelitest koostati koosluste tüpoloogia, mille aluseks on koosluse arengufaas (tekkiv, tugevnev, küps, vastupidav või nõrgenev) ning toote/teenuse arenduses kasutatav teadmiste baas (sünteesiv, analüütiline või visuaalne).

Uuringu esialgsed tulemused olid avaldatud Riigikogu Toimetiste (RiTo nr 37, 2018) artiklis.