Aastatel 2000-2006 toimus Eestis pea kolmekordne maksekoormuse alanemine. Selle põhjuseks oli 2000. aastal kasutusele võetud toona maailmas unikaalne maksureform, mille tulemusel ei pea ettevõtted kasumi pealt tasuma tulumaksu. Maksureformi muutuse aluseks oligi lootus, et maksukoormuse vähendamisest ettevõtetele jäänud täiendav kasumi osa reinvesteeritakse, mis koos võimaliku välisinvesteeringute juurdevooluga loob head eeldused tööhõive suurendamiseks ja majanduse kasvuks. Antud uuringu eesmärk oligi hinnata ettevõtete kasumi mittemaksustamise mõju ettevõtete investeeringukäitumisele, investeeringute struktuurile, majanduskasvule ja majanduse pikaajalisele jätkusuutlikkusele.

„Eesti eesmärgiks on olnud hoida maksusüsteem võimalikult lihtsa ning eranditevabana, samas olles atraktiivne välisinvestoritele.“ – Andres Võrk

Käesoleva analüüsi käigus leiti maksureformil olevat oluline positiivne mõju investeeringute mahtudele ning mõningane mõju investeeringute struktuurile, sealjuures tänu likviidsete varade kasvule ka positiivne mõju ettevõtete võimele majanduskriisi tingimustes toime tulla. Positiivne mõju leiti ka tootlikkusele ja SKP-le.

Üldiselt arvavad ettevõtjad ise, et süsteem on mõjutanud nii investeeringuid, tootlikkust kui ka tööhõivet positiivselt. Ligi 80% ettevõtjatest eelistasid kehtivat tulumaksusüsteemi alternatiivina väljapakutud klassikalisele, kuid oluliselt madalama maksumääraga süsteemile.

reinvesteerimine

Investeeringud

  • Uuringus selgus, et reform on suurendanud ettevõtete investeeringuid.
  • Investeeringud on kasvanud enam teeninduses ja väikeettevõtetel.
  • Praegune maksusüsteem investeerimist teistesse/uutesse ettevõtetesse ei pärsi.

Ettevõtete jätkusuutlikkus

Reformijäärgselt on Eesti ettevõtetel võrreldes Läti ja Leedu ettevõtetega:

  • Võõrkapitali osatähtsus kogukapitalis vähenenud keskmiselt 10%.
  • Laenukapitali osatähtsus kogukapitalis vähenenud 7%.
  • Sularaha osatähtsus varades kasvanud 2-3%.

Tootlikkus

  • Maksureformi järgselt on tööjõu tootlikuse kasv olnud 5 aasta jooksul Eestis 11% suurem kui Lätis ja Leedus.
  • Reformi tulemusel on tootlikkus kasvanud enam teenuste sektoris, väikeettevõtetes on suhteline tootlikkus kasv olnud tagasihoidlikum kui oli seda suhteline investeeringute kasv.

Ettevõtete tulumaksu laekumine

  • Tegevuskulukus ja maksustamiseelne kasum enam kui kahekordistusid.
  • Tasumisele kuuluv tulumaks vähenes olulisel määral võrreldes olukorraga kui oleks kehtima jäänud vana süsteem.