Kodanikeühendustega koostöös tehtud otsused on legitiimsemad, kuna need vastavad paremini kodanike ootustele ja vajadustele. Kaasamine aitab tõstatada olulisi teemasid poliitikavaldkondadesse, kuna kodanikeühendused on sageli „rohujuuretasandiga” paremini kursis. Samuti on juba poliitika kujundamise faasis võimalik avastada probleeme ja takistusi, mistõttu on nende hilisem rakendamine sujuvam.

„Kaasamine panustab ka kodanikuühiskonna arendamisse, kuna osaluskogemus annab teadmisi ja oskusi, aidates seeläbi tõsta kodanikuühiskonna võimekust ja suurendada teadlikkust poliitika kujundamises.” – Maiu Uus

Joonis: Probleemi jõudmist poliitilisse päevakorda mõjutavad tegurid.

kaasav poliitikakujundamine

Kaasava poliitikakujundamise parandamiseks töötati läbi kolm juhtumianalüüsi. Laste ja perede poliitika arendamisest Sotsiaalministeeriumis, alalised nõuandvad kogud kaasamise vormina ja Vägivalla vähendamise arengukava 2011–2014“.

Töödes leiti erinevaid soovitusi kaasamise parandamiseks ja arendamiseks.

Soovitused kaasajatele:

  • Tekitada laiem diskussioon ühiskonnas – arvamusartiklid, konverentsid, telesaated, debatid.
  • Huvirühmadelt võib tuge paluda nii poliitikakujundamisel otsustajate survestamisel kui ka konkreetse dokumendi arutelus.
  • Parandada ministeeriumite töö- ja kaasamisplaanide avalikkusele kättesaadavust.
  • Ettevalmistuste käigus selgitada valdkondliku statistika ja uuringute olemasolu.
  • Kaasamise eesmärgistamine peab olema hästi kommunikeeritud erinevate osapoolte vahel.
  • Koordineerida kaasamisprotsessi asutusesiseselt.

Soovitused kogude kaasamiseks:

  • Nõuandev kogu olgu integreeritud teiste kaasamismeetoditega.
  • Nõuandvaid kogusid  tuleb kaasata ka sisulisematesse aruteludesse, mitte vaid konsulteerimisse.
  • Sobiva koostööpraktika kokkuleppimine ja vahehindamine.
  • Praegusele ja uutele ministritele tuleb nõuandva kogu tegevusi ja võimalusi tutvustada.
  • Ühendustel täpsustada nõukoja roll ja võimalused.
  • Võimalus horisontaalseks koostööks ministeeriumide vahel.

Soovitused kaasatavatele:

  • Esitada argumenteeritud ja põhjendatud ettepanekuid.
  • Õppida kogemusest, hinnata enda käitumist ja arengut.
  • Üks meetod ei pea olema kõikehõlmav. Leida sobivamaid osalemisvõimalusi – otsesuhtlus ametnikega, artiklid meedias, avalikud pöördumised, debatid erakondadega, konverentsid, teiste ühendustega ühisprojektide teostamine, koalitsioonide ja uute organisatsioonide moodustamine.

18. märtsil 2009 toimus EMSLi I kevadkool “Targem annab järele?”, mida ka Praxis aitas nõu ja jõuga läbi viia. Annika Uudelepp modereeris paneeldiskussiooni erinevatest vaadetest läbirääkimistele, milles osalesid lisaks ka Tallinna Ülikooli õppejõud Arno Baltin ning EMSLi nõukogu liige Daniel Vaarik. Lisaks vaatles ning kommenteeris Annika ühte kolmest läbirääkimiste simulatsioonist, mida juhendas Maiu Uus. Rohkem infot ja muljeid SIIT.

Vaata ka

Kaasamise Head Tava