Mitmed teadusuuringud on näidanud, et eraõpetus on muutunud laialt levinud nähtuseks kogu maailmas. Lisaks riikidele Ida-Aasias, kus eraõpetus on ajalooliselt juurdunud ja endiselt esineb, leidub eraõpetust ka erineva suuruse, haridussüsteemi kvaliteedi, majandusarengu taseme, poliitiliste institutsioonide või geograafilise asukohaga haridussüsteemides.

Eraõpetuse tähtsus ja ulatus on kohati levinud niivõrd palju, et mõnes riigis (nt Türgi, Lõuna-Korea) on kulutused eraõpetusele peaaegu võrreldavad juba kulutustega ametlikule riiklikule haridussüsteemile. Uuringud on näidanud, et eraõpetus on ka laialt levinud Kesk-ja Ida-Euroopa riikides. Näiteks umbes 62% õpilastest Leedus väitsid, et on võtnud täiendava erajuhendamise viimases keskkooli klassis.

Eraõpetuse (ingl. k private tutoring) all käsitletakse tasulist kooli akadeemiliste õppeainete õpetamist-juhendamist, mis toimub täiendavalt üldhariduskoolides läbiviidavale tasuta õppele.

Põhijäreldused Eesti analüüsist:

  • Sarnaselt teistele riikidele on ka Eestis eraõpetus üldtuntud nähtus hariduses.
  • Eraõpetust kasutatakse kõige sagedamini keerulistes ainetes nagu matemaatika, füüsika ja keemia.
  • Eraõpetust kasutatakse, sest mitte kõik õpilased ei suuda sammu pidada kooli õppetöö rütmiga.
  • Testid ja eksamid on loonud täiendava nõudluse järeleaitamiseks ja õppimise toetamiseks.
  • Koolide järeleaitamistunnid ei täida alati oma funktsiooni, seepärast eraõpetus on lahenduseks.
  • Ka puudused õpetajahariduses tunduvad olevat eraõpetuse suurenemise põhjuseks.
  • Kodu ja kooli vaheliste kommunikatsioonikanalite puudulikkus soodustab väljaspoolse abi kasutamist.
  • Vanemate ootused koolile peegeldavad klientelistlikku vaadet, et teadmisi saab osta.
  • Eraõpetus kompenseerib õpilaste vastutustundetust ja tegematajätmisi.
  • Eraõpetuse vajadust saab vähendada kasutades olemasolevaid ressursse tõhusamalt.

Vt lähemalt valminud inglisekeelsest poliitikaanalüüsist.

2012-2013. jätkus projekt võrdleva analüüsiga, kus eri riikide (Eesti, Aserbaidžaan, Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Gruusia) eraõpetust võrreldi lähemalt üksikute teemade kaupa. Nt oli vaatluse all küsimused nagu, miks otsustatakse eraõpetust kasutada, milline on õpetajate roll eraõpetuse kasutamise juures, kuidas mõjutavad õpilaste taustatunnused eraõpetuse kasutamist, milline on lapsevanemate roll eraõpetuse kasutamise juures ja kuidas mõjutab eraõpetus õpilast ligipääsu haridusele. Loe tulemustest lähemalt välja antud raamatust.