Haridusliku segregeerimise üks vorme – eraldatud haridus (ingl k separate schooling) – on omane paljudele haridussüsteemidele. Eraldatud hariduse mõistet kasutatakse haridussüsteemide kirjeldamiseks, viidates sellele,
mil määral erineva taustaga (rahvus, sugu, sotsiaalmajanduslik staatus jne) õpilaste haridustee kulgeb eraldi koolides või gruppides ühe kooli piires. Kuigi eraldatud haridus võib olla õpilaste või nende vanemate vabatahtlik valik, on kohati siiski tegemist sotsiaalse keskkonna ja riigi poliitika poolt ettemääratud valikuga, mõjutades pikemas
perspektiivis õpilaste õpitulemuste segregeerumist. Õpitulemuste erisus aga võib mõjutada omakorda õpilaste tulevasi karjäärivõimalusi ning tekitada ebavõrdsust nt kõrgharidusele ligipääsu osas.
Uuringu eesmärk oli otsida vastust küsimusele, mil määral keelepõhiselt eraldatud haridus kujundab teineteisest lahus olevaid või eraldatud kogukondi. Ehk teisisõnu, kuidas mõjutab Eestis eri õppekeelega koolides antav haridus erinevalt sellest väljakasvavate tulevaste kodanike hoiakuid ja maailmapilti. Ideaaljuhul peaks eri õppekeelega koolide erinevus piirduma vaid õppekeelega, ometi erinevad koolid ka mitme teise aspekti poolest:
-
Vene õppekeelega koolide õpetajate keelebarjäär ei ole mureks ainult eestikeelse õppe sisseviimisel, vaid ka paistab mõjutavat üldisemalt vene õppekeelega koolide õpilaste haridustulemusi. Madal eesti keele oskus on jätnud paljud vene õppekeelega koolide õpetajad ilma tänapäevasest ainedidaktilisest täiendkoolitusest, mõjutades õppe kvaliteedismahajäämust võrreldes eesti õppekeelega koolidega.
-
Esile tuli vene ja eesti õppekeelega koolide õpilaste erinev usk oma ühiskondliku aktiivsuse tulemuslikkusesse. Kui ligi pooled vene õppekeelega koolide õpilastest ei usu, et nad oleksid suutelised valitsuse tegemisi mõjutama, siis eesti õppekeelega koolide õpilased on oluliselt optimistlikumad, nendest ligi veerand oli seisukohal, et nende tegevusel puudub mõju.
-
Ka poliitikavälises sfääris tuleb esile vene õppekeelega koolide õpilaste pessimism: ainult kolmandik vene õppekeelega koolide õpilastest usub, et nende aktiivne osalus aitab lahendada keskkonnaprobleeme, samas kui eesti õppekeelega koolide õpilaste puhul on see osakaal 60%. Need õpilaste hinnangud peegeldavad üsna täpselt nende õpetajate hinnanguid, viidates eelkõige vene õpetajaskonnas levinud ühiskondlikule võõrandumisele. Eesti õppekeelega koolide õpilaste õpetajad paistavad kandvat ja toetavat oluliselt suuremal määral ühiskondlikuosaluse ja aktiivsuse väärtusi.
-
Soolise võrdõiguslikkuse küsimuses ilmnes vene õppekeelega koolide õpilaste suurem poolehoid traditsioonilistele soorollidele (poliitikas ja karjäärivõimalustes) võrreldes eesti õppekeelega koolide õpilastega. Kuigi teatud rolli võib siinkohal mängida ka rahvuslik eripära, toob selline tulemus taas esile vene õppekeelega koolide väiksema avatuse kaasaja kodanikukasvatuse väärtusele.
-
Vene ja eesti õppekeelega koolide õpilaste arusaamad venelaste ja Venemaa rollist ajaloos on selgelt erinevad.
-
Eri õppekeelega koolide õpilased ja õpetajad erinevad üsna märkimisväärselt keelepõhiselt eraldatud haridussüsteemi eksisteerimise olulisuse osas. Kui eesti õppekeelega koolide õpilaste ja õpetajate seas toetavad umbes pooled eri õppekeelega koolide olemasolu, siis vene õppekeelega koolide liikmete seas on poolehoid 90%line. Vene õppekeelega koolide õpetajad pooldavad tugevalt vene õppekeelega koolide säilimist, põhjendades seda vajadusega säilitada vene emakeelega õpilaste oma kultuurilist identiteeti. Kuigi vene õppekeelega koolide õpetajad usuvad, et vene emakeelega õpilaste käimine eesti õppekeelega koolis parandaks oluliselt eesti keeleoskust, toimuks see kultuurilise identiteedi kaotuse hinnaga. Vene õppekeelega õpilastehinnangud eesti emakeelega õpilastega koosõppimise osas on positiivsemad, ligi pooled on nõus ühes klassis eesti emakeelega õpilastega õppima.
Vaata ka