Eesti energiasektor on viimasel aastakümnel läbinud märkimisväärseid muutusi. Vaatamata muutustele on energia tootmise struktuur jäänud viimase kümne aasta jooksul peaaegu muutumatuks. Endiselt toodetakse ligikaudu 80% energiast põlevkivist. Aastaks 2020 oodatakse energiamajanduse arengukavas põlevkivist saadava energia tähtsuse kahanemist ning taastuvenergia osa kasvu. Selle tulemusel on lähiaastatel näha ette suuri muutusi energiatootmise struktuuris, mis võib tuua endaga kaasa ka tööjõuvajaduse muutused. Antud uuringu eesmärk oligi teha jööjõu-uuring Eesti energiasektori ettevõtetes, et kontrollida ülaltoodud suundumuste ilmnemist.

„Kui inseneriteaduste lõpetajate hulk ja/või nende energeetikasektorisse tööle siirdumine järgmise kümne aasta jooksul ei muuta, võib sektoris järgmise 10 aasta perspektiivis oodata kõrgharidusega spetsialistide nappust.“ – Katrin Pihor

Kaevandamise, elektriseadmete tootmise, elektri-, soojuse- ja õlitootmise, elektri jaotse, müügi ja võrguehtituse ning paigalduse tegevusala valdkondades oli 2009/2010. aasta seisuga Eestis hõivatud hinnanguliselt 20 200 töötajat, mis moodustas ligikaudu 3,5% kogu Eesti hõivest. Selgus, et:

• Kui vaadata hõive struktuuri haridustasemete järgi, siis on see Eesti töötleva tööstuse keskmisega võrreldes kõrgharitute poole nihkes. 31% töötajatest on kõrgharidusega, 65% keskharidusega ja 4% põhiharidusega.
• Energeetikasektori alamtegevusalade vahel on suured erinevused. Kui põlevkiviõlide tootmisel kasutatakse haru keskmisest tunduvalt vähem kõrgharituid, siis tuuleenergeetikas, elektri jaotuses ja müügis on kõrgharitute sisend keskmisest palju suurem.
• Haru võtmeerialad on tehnika, tootmise ja ehituse erialad – 53% keskharidusega ja 62% kõrgharidusega haru töötajatest on vastava haridusega.
• Kogu energeetikasektori töötajatest teeb nii erialaselt kui ka haridustaseme poolest sobivat tööd 63%.

Tulevikustsenaariume uurides selgus, et:

• Juhul, kui mingeid olulisi muutusi Eesti energeetikasektoris ei toimu ja senine areng jätkub, kasvaks töökohtade arv kogu sektoris kümne aasta jooksul 600-1000 töökoha võrra.
• Negatiivse stsenaariumi korral eeldatakse aga negatiivset kasvunõudlust, mille taga on hõive vähenemine peaagu kõigil tegevusaladel, nii et kokku oodatakse negatiivse stsenaariumi realiseerumisel 1200 töökoha kadumist.

Selleks, et lahendada kvalifitseeritud tööjõu puudumise probleem, tuleb:

• Populariseerida energeetikasektoriga seotud erialasid.
• Erialade populariseerimisel peaksid koolid tegema koostööd ettevõtetega, et tutvustada oma erialasid ja näidata energeetikat kui väga kindla tulevikuga valdkonda.
• Ettevõtted peaksid koolitama enda töötajaid vajalikul erialal ise või otsima töötajaid vastavalt erialalt otse koolist.
• Tehnoloogia uuenedes tuleks juba omalasolevatele töötajatele pakkuda pidevalt täienduskoolitusi.