Sotsiaalkaitse, st maksude ja toetuste süsteemi eesmärk on leevendada elanikkonnas sotsiaalseid riske. Näiteks toimetulekutoetus tagab minimaalse sissetuleku, kui inimesel jääb muude sissetulekute kõrval eluks vajalike kulutuste tegemiseks puudu. Toimetuleku piiri kehtestamiseks kasutatakse absoluutse vaesuse piiri, mille aluseks on elatusmiinimum. Absoluutse vaesuse piiri ehk elatusmiinimi kasutatakse ka näiteks rahvusvahelisel tasandil Eesti toetuste piisavuse hindamiseks vaesuse vähendamisel. Seega on oluline, et elatusmiinimumi metoodika oleks ajakohane ja vastaks tänasele olukorrale. Praegune elatusmiinimumi metoodika on väljatöötatud 2004. aastal ning ei arvesta inimese esmaste eluks vajalike komponentide kõrval ühiskondlike ja sotsiaalsete vajadustega.

Praxis viib läbi analüüsi, et hinnata olemasoleva elatusmiinimumi metoodika sobivust tänasest olukorrast lähtuvalt ja pakkuda välja uus või kohandatud elatusmiinimumi arvutamise metoodika. Lisaks hinnatakse analüüsi käigus elatusmiinimumi metoodika seoseid teiste sissetulekute jaotuste näitajatega ning sotsiaalkaitseüsteemi mõju sissetulekute jaotusele elatusmiinimi piiri järgi.

Analüüsi tulemusena on võimalik teha kaalutletud valikuid Eesti sotsiaalkaitse arendamisel, sealhulgas erinevate toetuste, näiteks toimetulekutoetuse ja teiste sotsiaaltoetuste, arendamisel.