Kõrghariduse ning teadus-ja arendustegevuse meetmete planeerimine ja elluviimine on seni kulgenud üldjoontes hästi. Siiski selgus perioodi 2007-2013 hindamise käigus, et aastateks 2014-2020 saaks nii mõndagi paremaks muuta.

Siiani on ette näidata mitu olulist saavutust, nende seas rahaline panus Eesti kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse toetamisse. Tõukefondide raha on investeeritud nii infrastruktuuri ja inimestesse kui ka uutesse meetoditesse ja partnerlustesse.

Analüüsitud struktuurifondide administreerimise süsteem piirab liialt kasusaajate tegutsemistvajadust ja muudab nende eesmärkide saavutamise keeruliseks. Programmiperioodil 2014-2020 võiks kasutusele võtta nn tulemuslepingute süsteemi, kus taotlejatele on seatud eelarve- ja ajaraam, mille piires on nad kohustatud kokkulepitud tulemused saavutama. Koos tulemuslepingute süsteemiga on vaja, et rakendusüksus muutuks kontrollija asemel pigem nõustajaks. Veel on rakendusüksusel soovitatav laialdasemalt jagada parimaid praktikaid toetusesaajate vahel.

Tabelis: Suurima projektide arvuga toetuste saajad (juuni 2011)

toetuste_saajad

Eesti võiks kaaluda ühtse strateegia väljatöötamist terve n-ö teadmiste kolmnurga – teadus-innovatsioon-haridus – kohta. Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleks senisest enam kasutada struktuurifondide programmide ja meetmete väljatöötamiseks (maja)välist ekspertiisi.

Perioodil 2014-2020 vajaks rahastamist eelkõige valdkondlikud strateegilised partnerlused. Uue perioodi tõukefonde võiks kasutada selleks, et toetada teaduse ja tehnoloogia uusi tekkivaid valdkondi, mitte aga niivõrd juba käivitunud teadus- ja arendustööd.

Hindamine tõi esile mitmed seiresüsteemi puudused. Seiresüsteem peaks rakendusüksusel ja -asutusel aitama jälgida pigem projekti või meetme eesmärkide saavutamist kui rahastatud tegevusi või pelgalt väljundeid, nagu uus laboriruum või koolitatud inimesed. Igale esmatähtsale suunale, meetmele või programmile võiks kaaluda loogilise maatriksi koostamist.