Kirjeldasime ametnike selge keele kasutuselevõtuga seotud takistusi ja ka abivahendeid, mis riigiasutustes selgemat keelekasutust juurutada aitaksid. Meie töö hõlmas nii selge keele tekstilist kui ka kujunduslikku aspekti. Nii keskendusime oma töös ennekõike sellele, kuidas on sõnastatud ja vormistatud riigiasutuse ametnike ja Eesti elanike vaheline kirjalik kommunikatsioon.

Esmalt korraldasime töötoa, kus osalesid erinevate riigiasutuste ametnikud. Tahtsime saada ülevaadet peamiste takistuste ja probleemide kohta, mis selget keelekasutust riigiasutustes pärsivad. Samuti kogusime ideid võimalikest lahendustest, mis aitaks selget keelt asutustes juurutada. Seejärel intervjueerisime kahte Häirekeskuse esindajat, et mõista sealset selge keele juurutamise protsessi. Uurisime kuidas jõuti tõdemuseni, et suhtluskeel vajab muutmist, millised eesmärgid endale seati ning milliseid tegevusi ja ressursse on rakendatud, et muuta Häirekeskuse keelekasutus inimkesksemaks.

Töötoa ja intervjuude käigus toimunud aruteludele tuginedes võime järeldada, et selge ja inimkeskse keelekasutuse võtmetegur on organisatsiooni juht, tema hoiakud ja juhtimisstiil. Teisiti öeldes on määrav see, kas ja kuidas asutuse juht selget keelekasutust tähtsustab ning sellega organisatsioonis tegeleb. Tähtis on ka, et juhi suhtluskultuuri puudutavad eesmärgid ja hoiakud saaksid organisatsioonikultuuri osaks. Sellele aitab kaasa koos töötajatega organisatsiooni põhiväärtuste mõtestamine. Lisaks leidsime, et ühekordsete koolituste ja ettevõtmiste kõrval on vajalik selge keele kultuuri süsteemne ja järjepidev juurutamine.