Töö eesmärk oli välja selgitada ametnike nägemus selge keele kasutuselevõtuga seotud takistustest ja probleemidest ning võimalikest tööriistadest ja abivahenditest, mis võiksid riigiasutustes selgemat keelekasutust juurutada aidata. Selge keele all mõisteti siinjuures nii tekstilist (kuidas sõnum on sõnastatud) kui ka kujunduslikku (mis vormis sõnum/ tekst on esitatud) aspekti. Sellest tulenevalt keskendusime tegevustes ennekõike riigiasutuse ametnike ja inimeste vahelisele kirjalikule kommunikatsioonile.

Töö käigus korraldasime töötoa, kus osalesid erinevate riigiasutuste ametnikud. Eesmärk oli saada infot põhitakistuste ja -probleemide kohta, mis selget keelekasutust riigiasutustes pärsivad, samuti koguda ideid võimalikest lahendustest, mis aitaks selget keelt asutustes juurutada. Täiendavalt viisime läbi intervjuud, et saada ülevaade selge keele juurutamise protsessist Häirekeskuse näitel, s.t kuidas jõuti seal tõdemuseni, et senine suhtluskeel vajab muutmist, kuidas on sõnastatud teemaga seotud eesmärgid ning milliseid tegevusi ja ressursse on rakendatud, et keel muutuks asutuses inimkesksemaks.

Töötoale ja intervjuudele tuginedes võime järeldada, et selge ja inimkeskse keelekasutuse võtmetegur on organisatsiooni juht, tema hoiakud, sh juhtimisstiil, ehk kas ja kuidas ta selget keelekasutust tähtsustab ning sellega organisatsioonis tegeleb. Oluline on aga, et juhi personaalsed suhtluskultuuri puudutavad eesmärgid ja hoiakud muutuksid osaks organisatsioonikultuurist, millele aitab kaasa töötajatega koosloomes organisatsiooni põhiväärtuste mõtestamine. Ilmnes, et lisaks ühekordstele koolitustele ja ettevõtmistele on oluline tegeleda teemaga süsteemselt ja regulaarselt.