Rahvusvaheline migratsioon suureneb jätkuvalt ja ka Eesti ei jää kasvavast tööjõu liikumisest kõrvale. Eesti puhul on eriti oluline roll sellises arengus ELiga liitumisel ja üldisemal üleilmastumisel. Käesolev empiiriline töö analüüsib Eesti elanike suhtumist välismaal töötamisse. Hinnatakse, kui paljud ja millised inimesed tahaksid ELi riikidesse tööle minna, kui kindel on nende soov, kui pikaks ajaks nad tahaksid minna ja mis nende otsust välismaal töötada või mitte töötada sealjuures mõjutab. Samuti antakse ülevaade Eesti elanike ajutise välismaal töötamise kogemustest viimase viie aasta jooksul.
Uuringust selgub, et kuigi peaaegu pooled inimesed sooviksid välismaale tööle minna, siis suurem osa neist tahaksid seda teha vaid ajutiselt. Siiski ei tasu välismaalt tööle mineku potentsiaali üle hinnata, kuna suur osa minna soovijatest ei ole teinud selleks mingeid ettevalmistusi ega ole sellest ka piisavalt hästi informeeritud. Koguni 40% neist, kes välismaale tööle minna soovivad, usuvad aga, et nad ei leiaks tõenäoliselt välismaal töökohta. Nii kahaneb see 42% inimestest, kes sooviksid välismaal töötada kõigest 4%-ni, kes soovivad kindlasti minna ja on teinud selleks ka mingeid ettevalmistusi ning neistki läheks suurem osa vaid ajutiselt.
Võrreldes aastaid 2000 ja 2003, siis nende osakaal, kes sooviksid välismaale tööle minna, selles ajavahemikus langes. Selle põhjusteks võib olla nii inimeste suurenenud teadlikkus välismaal töötamise võimalustest kui ka parem majanduskliima ja majanduslikud ootused seoses astumisega ELi.
“Kokkuvõttes võib öelda, et Eestil ei ole lähematel aastatel karta suuremahulist tööjõu väljarännet, mida on kinnitanud ka teised uuringud.”
Välismaale tööle minna soovijad on sotsiaal-demograafiliste tunnuste poolest reeglina noored mehed, kes omavad keskharidust. Kõige enam soovivad välismaale minna alles õppivad inimesed, kellel on lõpetamata kõrgharidus. Enamik inimesi, kes soovivad välismaal töötada, on oma praeguse palgaga rahul, kuid välismaale soovitakse minna eelkõige kõrgema sissetuleku saamiseks. Peamine takistus on aga Eestis asuvad pere ja kodu. Eelistatuim riik, kuhu soovitakse tööle minna, on ülekaalukalt Soome.
Välismaal juba töötanud inimeste ootused vastasid üldiselt üsna hästi nende ootustele ja on kooskõlas ka nende soovidega, kes seda alles teha sooviksid. Suurem osa välismaal töötanutest olid seal ajutiselt ja töötasid lihttöölise ametis põllumajanduse sektoris. Nii lepitakse välismaal tihti madalamat kvalifikatsiooni nõudva ametiga kui Eestis.