Uurimissuuna „Eesti tervisekindlustuse tulevik“ eesmärk on kõrvutada olulisemaid arenguid tehnoloogia, ravimituru, tervishoiu, eluviiside, tööturu ja rahvastiku osas võimalike tervisekindlustussüsteemi arengutega. Trendide analüüs on omakorda sisendiks stsenaariumite kvantitatiivsele analüüsile. Teisisõnu leitakse, mida võiks Eestile tähendada üleminek ühele või teisele tervisekindlustussüsteemile. Stsenaariumite ajaliseks horisondiks on valitud periood 2020 – 2035.

Uuringus kaardistati kolm trendi, mis mõjutavad tervisekindlustuse lähitulevikku kõige rohkem :

  1. Tervisekäitumine ja tervisealaste väärtushinnangute muutumine. Tervisekäitumine on viimastel aastatel muutunud kahes suunas. Ülekaaluliste ja rasvunud inimeste osakaalult on Eesti Euroopas kolmandal kohal ja järjest suurenev probleem on ka laste ülekaalulisus. Vaktsineerimismäärad on viimase kümne aasta jooksul ühtlaselt langenud, olles jõudnud allapoole WHO soovituslikku taset. Viimane on suurim risk rahvatervisele terves Euroopas. Samas on Eestis vähenenud episoodiline alkoholitarvitamine ja suitsetamine ning üle 150 000 inimesele on koostatud geenikaart. Seejuures tähendab parem tervisekäitumine lisaks individuaalse tasandi heaolu tõusule ka rahalist võitu – 2016. aastal kaotati Eestis alkoholist põhjustatud enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu ligi 51 300 eluaastat. Seevastu kui aastane kaotatud eluaastate arv väheneks 40 000 eluaasta peale, võidaks riik sellest ligikaudu 700 miljonit eurot. Võrdluseks – kõikidele inimestele ravikindlustuse pakkumine tähendaks haigekassale kulude suurenemist 80 miljonit.
  2. Majanduse käekäik ja tervishoiu rahastamine. Kuidas toibub majandus ja kui pikaajaline on kriis? Kas muutub tervishoiu rahastamismudel? Tervishoiu rahastamine mõjutab otseselt Eesti Haigekassa pakutavaid teenuseid ja juba lähiaastatel on ennustatav suur eelarvedefitsiit. Eesti tervishoiukulud moodustavad 6,5 protsenti SKPst, mis on väiksem Euroopa keskmisest. Ka inimese kohta on tervishoiukulud ligikaudu pool Euroopa keskmisest. Praegu toetub tervisekindlustuse rahastamine väga suurel määral sihtotstarbelisele sotsiaalmaksule, mis on omakorda seotud töötamisega. See ei ole demograafiliste muutuste ega uute töövormide taustal jätkusuutlik ning kuigi 2018. aastal lisatud eraldised mittetöötavate pensionäride eest on vajalik muutus, tuleb eraldiste mahtu järjest rohkem kasvatada. Haigekassa eelarve on tasakaalus kuni 2024. aastani, sealt edasi ületavad kulud kiiresti tulusid. Kui ei muudeta praegust eelarvemudelit, on Praxise pikaajalise ravikindlustuse prognoosimudeli põhjal haigekassa eelarve puudujääk 2035. aastal ligi 900 miljonit eurot aastas.
  3. Tervisetehnoloogia ja digitaristu areng ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt on tõhusaks vahendiks haiguste ennetamisel ning varasel märkamisel. Samas on uued tehnoloogiad üks meditsiinikulude tõusu keskseid põhjusi. Ehkki Eesti on e-teenuste kasutamisel ja loomisel pigem eesrindlik, ei jõua digiteerimine, geenitehnoloogia ja e-tervise lahendused kõigi sihtrühmadeni ühtlaselt. Koondades teenuste disainis tähelepanu n-ö keskmisele elanikule, võivad praegune ebavõrdsus ja digilõhed veelgi suureneda. Ka geeniandmete kasutamine ei ole veel väljendunud rahvatervise näitajates. Nii on paljud ennetatavate haiguste haigestumisnäitajad 100 000 elaniku kohta viimase kümne aastaga jäänud samaks või suurenenud.

Samuti valiti uuringus kolm näiteriiki, kus tervishoiu kujundamine võiks eri lõigetes olla Eestile eeskujuks. Näiteks Jaapanis ei vaadata tervisepoliitikat vaid kitsa eraldiseisva üksusena, vaid kui poliitikate ülese teemana. Sisuliselt tähendab see, et ka teiste poliitikavaldkondade otsuste – nagu haridus-, keskkonna või sotsiaalpoliitika – tegemisel arvestatakse mõjuga tervisele. Selline valik ka Eestis tähendaks paradigma muutust ning muudaks ka poliitika kujundamise ja rakendamise keerukamaks – tervisliku elustiili kujundamiseks on vaja mõjutada keerukat tegurite süsteemi. Samal ajal on Holland eeskujuks eelkõige tugeva esmatasandi tervishoiuga. Kui Eesti elanikest 12% arvab, et nende tervishoiuvajadusest on rahuldamata, siis Hollandis on sama näitaja alla ühe protsendi. Sama näitaja puhul on tegemist Euroopa kahe äärmusega. Seonduvalt on Eestis väljakutseks õdede väike koolitusmaht ning perearstide vananemine. Kuigi igal aastal koolitatakse ligikaudu 500 õde, oleks jätkusuutliku süsteemi jaoks tarvilik 700-800. Seevastu Suurbritannias on märkimisväärne käitumisteaduste kasutamine tervishoius, mis võimaldab sihistatult ja odavalt suunata inimesi targemate valikute poole.

Uuringu kvantitatiivosas leiti, millised oleksid näiteks üldise tervisekindlustuse, perearstiabi või kõigile rahastatud hambaravi korral. Samuti analüüsiti inimeste omaosaluse muutust, Eesti Haigekassa defitsiiti ning tervishoiu rahastusmudeleid. Täpsemad tulemused on leitavad publikatsioonides.